E, 23.05.2022
Olukorrast ajakirjanduses ⟩ ERRi ülesannetest ehk Kas Lang ja Koorberg tahavad Eesti kroonijuveeli hävitada
TALLINN, Eesti 02MAR20 Kuku raadio. Olukorrast ajakirjanduses. Pildil Rein Lang, Väino Koorberg. Foto Tairo Lutter/POSTIMEES Foto: Tairo Lutter / Postimees
Kuku Raadio
ERRi ülesannetest ehk Kas Lang ja Koorberg tahavad Eesti kroonijuveeli hävitada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Seekordne ajakirjandussaade tuli tõeline déjà-vu: Rein Lang ja Väino Koorberg rääkisid peatoimetaja rollist, spioneerimisest ja vaktsineerimisest ning süvakultuurist ja rahvusringhäälingu eesmärkidest. Sekka ka suhetest Soomega.

Esimese teemana võeti ette Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaare lahkumine eelmisel nädalal ning senise peatoimetaja asetäitja Marti Aaviku saamise peatoimetajaks. Langi hinnangul sai Mart Raudsaar üliraske ametiga hästi hakkama. Ta selgitas, et Postimees on kõvasti turul ja digitellimuste arv on tõusuteel. Tema meelest on Postimees täna tugevam kui kaks aastat tagasi.

Koorberg tõi välja ka tema hinnangul ebaõnnestunud plaani ehk uuriva toimetuse loomise, mida olevat suure pauguga lubatud ning mis siis kanaliseerus väikseks visinaks Ypsiloni nimel. Samas tegi Postimees taas ajakirjanduskooli, mis on toomas uusi ajakirjanikke turule. Postimees Nädalat ei hakanud kumbki saatejuht arvustama, sest selle jaoks on nende sõnul veel liiga vara.

Mart Raudsaar.
Mart Raudsaar. Foto: Tairo Lutter

Mart Raudsaar hakkab juhatama Jaan Tõnissoni nimelist fondi, mille otsene eesmärk on kvaliteetse ajakirjandushariduse andmine. «Mina sooviks Mardile väga-väga palju jõudu selles asjas,» soovis Lang. «Kui ma vaatan seda taset, mida täna pakub Tallinna Ülikool, siis see paneb täiesti õlgu kehitama. Ja juba pikemat aega paneb mind õlgu kehitama tegelikult ka Tartu Ülikooli tegevus.»

Koorberg küsis vastu, kas Tartu Ülikoolist väljuvad juristid teevad Langi rõõmsamaks ning Lang möönis, et ei tee. Koorberg ise ei hakanud Tartu ajakirjandusõppe kohta midagi ütlema, sest kui tema ülikooli lõpetas, siis ta pidas end maailma kõige targemaks inimeseks. Tagasi vaadates aga on tal isegi piinlik mitme loo pärast, mida ta kirjutas. «Kõik selgub ajapikku. Eks me muutume vanemaks ja hakkame rohkem vinguma,» sõnas ta.

Tiraažide avalikustamise loobumisest

Teise teemana võtsid saatejuhid ette digitellimuste arvu ja selle avaldamise. Eesti meedialiit on 20 aastat kogunud statistikat lehtede tiraažide kohta. Postimees Grupi kohta maikuu andmeid enam saadaval ei ole, sest juhatuse esimehe Andrus Raudsalu selgituse järgi on võimalik tiraaže kunstlikult üles paisutada ning trükiarv ei näita lugejate arvu.

Väino Koorberg.
Väino Koorberg. Foto: Tairo Lutter/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Koorberg leidis, et lehetiraažide ja digitellimuste avaldamata jätmine vähendab ajakirjanduse läbipaistvust. «Andmed tegeliku ajakirjanduse kasutajaskonna kohta muutuvad udusemaks, ebamäärasemaks ja peame kahjuks hakkama tuginema üldistele ja umbkaudsetele hinnangutele, mis ei ole päris hea,» avaldas ta kahetsust.

Koorberg lisas, et see natuke näitab talle negatiivsest küljest majandusharu elujõulisust avalikkuse silmis. «Ma kutsun küll üles Postimehe juhte oma otsust kaaluma, kuigi on avalikult öeldud, et seda statistikat enam tulevikus avaldada ei ole plaanitud,» ütles Koorberg.

Lang märkis, et tema pole aru saanud, mis ikkagi on arvude mitteavaldamise põhjus. Majandusaasta aruandes peavad nagunii mõned numbrid olema sees ning tema ei saa aru, miks neid peaks vahepeal kinni hoidma. «See näitab minu meelest ühte tendentsi, mis on rohkem Eesti ühiskonnale omane. See on ikkagi koostöövõimetus. Minnakse omavahel tülli, kuna keegi kuskil on üritanud petta,» kirjeldas ta, et kunstlikult tiraaži ülespaisutamine on imelihtne.

Koorberg argumenteeris vastu, et Langi kirjeldatud silmapaistvad juhtumid sellest, kuidas tuhandete kaupa trükiti ajalehti, mis seejärel hekseldati kanadele allapanekuks, on nüüdseks jäänud ajalukku. Tänapäeval enam sellises mastaabis asju ei tehta.

Lang nõustus, aga lisas, et ilmselt on siiski keegi üritanud näidata ennast paremini, kui nad tegelikult on. Aga sellisel juhul on võimalik kokku leppida, mis on numbrite avaldamise aluseks võetav metoodika. Kui meedialiit ei suuda sellise metoodika loomises kokku leppida, tekib Langil küsimus, milleks katusorganisatsiooni üldse tarvis on. Koorberg sõnas, et küllap on meedialiidul ka teisi ülesandeid.

Killandi intervjuust

Kolmanda teemana rääkisid saatejuhid rahvusringhäälingust ja Eesti kultuurist. «Me ei räägi seda tühjalt kohalt, vaid saime nädalavahetusel suure lugemiselamuse ajalehest LP, kus oli lugu värskest ordenikavalerist [ERRi elamussaadete toimetuse juhist] Karmel Killandist, kes rääkis, mis põhimõtete järgi Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Televisioon oma programmi kokku panevad,» kirjeldas Koorberg.

«Minu jaoks oli see küll ahhaa-elamuslik lugemine,» jätkas ta. «Võime edasi vaielda, mis pealkirja see lugu kandis, sest LP kaane peal oli viide «Karmel Killandi: ainult puruloll näitaks parimal eetriajal süvakultuuri». Lugesin, otsisin, päris täpselt seda kohta intervjuust ei leidnud. Aga sellist mõtteviisi lugesin intervjuust päris palju välja, tundub mulle.»

Langi jaoks on väga suur probleem, et sellise mõtteviisi eest jagatakse Kadriorus teenetemärke. Tema sõnul on juba 30 aastat räägitud, et Eesti Televisioon peab olema võimeline rahva raha eest haarama suurt auditooriumi. Nüüd aga ütles Killandi mustvalgelt välja, et ERR on turunduskanal.

ERRi elamussaadete toimetuse juht Karmel Killandi.
ERRi elamussaadete toimetuse juht Karmel Killandi. Foto: Madis Sinivee

Koorberg leidis, et nii mustvalgelt see siiski kirjas ei ole. Küll aga ütles Killandi, et nende huvi on olla kõige paremas mõttes logistikakeskus ehk vahendada infot, tekitada huvi ning selle kaudu suunata inimesi minema näitusele, kontserdile või kinno.

Lang sõnas, et kui Killandit võtta tõsiselt, pole riigil mingit põhjust niisugust kontorit pidada, sest sama töö ehk võimalikult maksimaalse ühisnimetaja saavutamise teevad suurepäraselt ära Kanal 2 ja TV3.

Koorberg proovis Killandi sõnu tõlgendada heatahtlikult ehk võib-olla tahtis Killandi öelda, et rahvusringhääling ei tohiks marginaliseeruda. Sellisel juhul on ta Killandiga nõus, sest rahvusringhääling on Koorbergi hinnangul loodud selleks, et hoida üleval Eesti riigi suuri väärtusi.

Küll aga kritiseeris ta, et Killandi hinnangul pole ERRil vaja kõike arhiveerida, sest nad ei ole muuseum. Ta luges ette rahvusringhäälingu seaduse paragrahvi 5, mis näeb ette, et rahvusringhääling salvestab Eesti rahvuskultuuri ja ajaloo seisukohalt olulisi sündmusi ning tagab nende salvestuste säilitamise. Samuti peab ERR tagama audiovisuaalsete arhivaalide kättesaadavuse.

«Teate, Koorberg, te pistke oma seadus kinga sisse, näete võib-olla pikem välja. Mina ennustan, et mitte midagi ei juhtu,» ütles Lang. «Nii nagu ma olen kogu aeg ennustanud, et Eesti Televisioon või Eesti Raadio või ERR tervikuna võib hakkama saada ükskõik millega ja mitte midagi ei juhtu.»

Tema hinnangul on tehtud poliitiline kokkulepe, kus on ilusasti ära jagatud, kellele missugused reviirid ning seda paati enne riigikogu valimisi ei kõiguta miski. «Ainuke asi, mis nüüd juhtub peale meie saadet, on see, et keegi kuskil kirjutab südantlõhestava loo, kuidasmoodi Lang ja Koorberg tahavad hävitada meie kroonijuveeli, mille nimi on Eesti Rahvusringhääling ning ju nad töötavad rahvusvahelise imperialismi huvides,» ütles Lang.

Vaktsineerimise venimisest

Kõrvale ei jäänud ka vaktsiinitemaatika. Lang heitis ette, et ikka veel pole ükski Eesti ajakirjandusväljaanne teinud võrdlust, kui palju on vaktsiine laekunud ja kui palju on neid ära kasutatud. Koorberg luges ette, et 3. juuni õhtul oli süstimata ligi 206 372 doosi vaktsiine, millest 128 000 oli AstraZeneca, mida Eesti on vabalt valmis arenguabina ära kinkima.

Rein Lang.
Rein Lang. Foto: Remo Tõnismäe

Lang tõi välja, et eile kuulutas administratiiv-bürokraatlik süsteem, et on ületatud põhimõtteline piir ning 500 000 inimest on saanud vähemalt esimese vaktsiinisüsti. Ta küsis, kus on 70 000 Pfizeri vaktsiini, mida pole veel käsivartesse süstitud.

Koorberg sõnas, et oleme jälle samasuguses võidujoovastuses nagu eelmise suve alguses ning kohe hakatakse jagama aumedaleid koroona suurepärase seljatamise eest, aga me ei tea, mis saab sügisel. Tema meelest peaks praegu astuma kõiki samme, et võimalikult paljud inimesed saaksid võimalikult kiiresti vaktsineeritud ning põletikuline Eesti-Soome küsimus saaks ära vaktsineeritud.

Lang nõustus ja lisas, et tema meelest on Eesti vilets vaktsineerimistase praegu Soomes ettekääne, et piiri kinni hoida.

Janek Mäggist ja sõnavabadusest

Janek Mäggi.
Janek Mäggi. Foto: Tairo Lutter/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Soomest rääkides tõstis ta esile veel eile avaldatud Janek Mäggi kolumni EPLis, kus endine valitsuse liige kirjutas südamepõhjast või täieliku, aga kohalejõudmatu irooniaga loo, mis on üsna piiri peal rahvastevahelise vaenu õhutamisel.

Koorberg luges ette, et Mäggi sõnul peab valitsus kuulutama Soome Eestile mittesõbralikuks riigiks, sest Soome kasutab ära Eesti ajaloolist ebaõnne. Samuti näeb Mäggi, et Soome kuulumine Euroopa Liitu tuleb seada kahtluse alla ning Soome on Eestile kuulutanud sõja.

Lang sõnas, et siin pole midagi arvata. Igaühel on sõnavabadus ning võib kirjutada, mida tahab. Ta kahtles, kas kõike peaks siiski ilmtingimata mõne portaali esilehel avaldama, aga EPLi otsuse üle ta ka eriti ei imesta.

Märksõnad
Tagasi üles