Seekordne ajakirjandussaade tuli tõeline déjà-vu: Rein Lang ja Väino Koorberg rääkisid peatoimetaja rollist, spioneerimisest ja vaktsineerimisest ning süvakultuurist ja rahvusringhäälingu eesmärkidest. Sekka ka suhetest Soomega.
Esimese teemana võeti ette Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaare lahkumine eelmisel nädalal ning senise peatoimetaja asetäitja Marti Aaviku saamise peatoimetajaks. Langi hinnangul sai Mart Raudsaar üliraske ametiga hästi hakkama. Ta selgitas, et Postimees on kõvasti turul ja digitellimuste arv on tõusuteel. Tema meelest on Postimees täna tugevam kui kaks aastat tagasi.
Koorberg tõi välja ka tema hinnangul ebaõnnestunud plaani ehk uuriva toimetuse loomise, mida olevat suure pauguga lubatud ning mis siis kanaliseerus väikseks visinaks Ypsiloni nimel. Samas tegi Postimees taas ajakirjanduskooli, mis on toomas uusi ajakirjanikke turule. Postimees Nädalat ei hakanud kumbki saatejuht arvustama, sest selle jaoks on nende sõnul veel liiga vara.

Mart Raudsaar hakkab juhatama Jaan Tõnissoni nimelist fondi, mille otsene eesmärk on kvaliteetse ajakirjandushariduse andmine. «Mina sooviks Mardile väga-väga palju jõudu selles asjas,» soovis Lang. «Kui ma vaatan seda taset, mida täna pakub Tallinna Ülikool, siis see paneb täiesti õlgu kehitama. Ja juba pikemat aega paneb mind õlgu kehitama tegelikult ka Tartu Ülikooli tegevus.»
Koorberg küsis vastu, kas Tartu Ülikoolist väljuvad juristid teevad Langi rõõmsamaks ning Lang möönis, et ei tee. Koorberg ise ei hakanud Tartu ajakirjandusõppe kohta midagi ütlema, sest kui tema ülikooli lõpetas, siis ta pidas end maailma kõige targemaks inimeseks. Tagasi vaadates aga on tal isegi piinlik mitme loo pärast, mida ta kirjutas. «Kõik selgub ajapikku. Eks me muutume vanemaks ja hakkame rohkem vinguma,» sõnas ta.
Tiraažide avalikustamise loobumisest
Teise teemana võtsid saatejuhid ette digitellimuste arvu ja selle avaldamise. Eesti meedialiit on 20 aastat kogunud statistikat lehtede tiraažide kohta. Postimees Grupi kohta maikuu andmeid enam saadaval ei ole, sest juhatuse esimehe Andrus Raudsalu selgituse järgi on võimalik tiraaže kunstlikult üles paisutada ning trükiarv ei näita lugejate arvu.

Koorberg leidis, et lehetiraažide ja digitellimuste avaldamata jätmine vähendab ajakirjanduse läbipaistvust. «Andmed tegeliku ajakirjanduse kasutajaskonna kohta muutuvad udusemaks, ebamäärasemaks ja peame kahjuks hakkama tuginema üldistele ja umbkaudsetele hinnangutele, mis ei ole päris hea,» avaldas ta kahetsust.
Koorberg lisas, et see natuke näitab talle negatiivsest küljest majandusharu elujõulisust avalikkuse silmis. «Ma kutsun küll üles Postimehe juhte oma otsust kaaluma, kuigi on avalikult öeldud, et seda statistikat enam tulevikus avaldada ei ole plaanitud,» ütles Koorberg.
Lang märkis, et tema pole aru saanud, mis ikkagi on arvude mitteavaldamise põhjus. Majandusaasta aruandes peavad nagunii mõned numbrid olema sees ning tema ei saa aru, miks neid peaks vahepeal kinni hoidma. «See näitab minu meelest ühte tendentsi, mis on rohkem Eesti ühiskonnale omane. See on ikkagi koostöövõimetus. Minnakse omavahel tülli, kuna keegi kuskil on üritanud petta,» kirjeldas ta, et kunstlikult tiraaži ülespaisutamine on imelihtne.