Eesti kodanikud rändavad kõige enam Soome ja sealt uuesti tagasi Eestisse
10. juuni 2021, 14:48
/nginx/o/2021/05/28/13810503t1h51cf.jpg)
Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände viie aasta andmetel.
Eesti kodanike viimase kuue aasta rändesaldo on napilt negatiivne ehk siit on ära läinud rohkem Eesti kodakondsusega inimesi kui siia on naasnud. Rännanute hulka võib üks inimene olla aga arvatud ka mitu korda. Näiteks 2015. aastal lahkus Eestist ligi 9000 kodanikku, kellest umbes pooled tulid järgmise viie aasta jooksul Eestisse tagasi. Neist pea 900 jõudis aga ka uuesti lahkuda.
Ei saa me läbi Soometa
Eesti kodanike rännet iseloomustab eelkõige soov läände minna. Esikohal on selles osas Soome, kuhu suundus aastatel 2015–2020 kuus väljarändajat kümnest. Populaarsed välisrände sihtriigid on veel Suurbritannia, Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. Nimetatud viis riiki moodustavad 80 protsenti Eesti kodanike väljarändest. Enam kui ühe protsendi annavad juurde veel mitmed Lääne-Euroopa riigid, Skandinaaviamaad ning Ameerika Ühendriigid ja Austraalia. Sisserände lähteriigid kattuvad suures osas väljarände omadega, sest paljud lahkujad saabuvad mõne aja möödudes tagasi Eestisse.
Kõige suurema osa väljarändajatest moodustavad 26–30-aastased ja sisserändajatest 28–32-aastased Eesti kodanikud. Keskmiselt on väljarändaja 33-aastane ning sisserändaja 36-aastane. Mehed moodustavad väljarändajatest 55 protsenti ning sisserändajatest 58 protsenti. Meeste ja naiste vanuselises jaotuses rändestatistika puhul erinevusi ei ole. Aastatel 2015–2020 jäi Eesti kodanike rändesaldo küll negatiivseks, kuid osa vanuserühmades oli sisseränne väljarändest siiski suurem. Näiteks 20–29-aastaste vanuserühmas lahkub iga saabuja kohta 1,7 inimest, aga 60–69-aastate vanuserühmas ainult 0,4 inimest.
Erinevates vanuserühmades rännatakse erinevalt. Soome kui peamine rände lähte- ja sihtriik on Eesti kodanike seas esikohal kõigis vanuserühmades. Samas 40–69-aastaste seas on Soome oluliselt populaarsem valik kui nooremate või vanemate seas. Kõige enam minnakse Soome 50–59-aastaste vanuserühmas, kus Soome osakaal küündib väljarände osas lausa 78 protsendini. Kõige väiksem on Soome osakaal üle 70-aastaste väljarändajate vanuserühmas, kus see jääb ainsana alla 50 protsendi.
Väga huvitavalt paistab rändedünaamika silma ka noorte täiskasvanute ehk 20–29-aastaste hulgas. Lisaks Soomele (57 protsenti), minnakse keskmisest enam Suurbritanniasse (10 protsenti) ja Austraaliasse (5 protsenti). Austraalisse minek selles vanuserühmas on sedavõrd populaarne, et üldises väljaränderiikide arvestuses kerkib Austraalia kuuendale kohale, kuigi enamikus vanuserühmades jääb Austraalia teise kümnesse. Riikide esikümnest enim kõrvalekaldeid leidub üle 70-aastaste vanuserühmas, kus esikümnesse mahuvad veel Iisrael, Läti ja Kanada. Nimetatud riigid asuvad väljarändajate keskmisena alles tabeli teises ja kolmandas kümnes.
Värske rändestatistika kinnitab, et Eesti on juba mitu viimast aastat olnud sisseränderiik. Aastatel 2015–2020 lahkus Eesti kodanikke kokku rohkem kui siia naasis, kuid aastatel 2017–2019 oli rändesaldo positiivne. Eesti kodanike välisrände dünaamika on pikalt sarnane püsinud: eelkõige lahkutakse Soome ja seejärel teistesse Lääne-Euroopa riikidesse.