E, 28.11.2022
Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: Eestis on vallandunud ofensiiv Soome suunal
Otse Postimehest: parvlaev Estonia huku teemaline erisaade. Erisaate külalised on laevahukust pääsenud Karl-Erik Reintamm ja laevahuku uurimisega kokku puutunud endine justiitsminister Rein Lang. Foto: Remo Tõnismäe
Kuku Raadio
Rein Lang: Eestis on vallandunud ofensiiv Soome suunal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette igihaljad teemad: administratiiv-bürokraatliku süsteemi leemekulbi liigutamise vaktsineerimise korraldamisel ning kohtunike ja ajakirjanike põletikulised suhted. Lisaks sai aga räägitud Eesti-Soome läbisaamisest ja jalgpallist.

Rein Lang meenutas, et eelmises saates ennustasid nad Janek Mäggi Soomet ründavale artiklile järellainetust. See ka tuli, kui Langi kirjelduse järgi terve Eesti ajakirjandus oleks nagu paisu tagant välja pääsenud ning hakanud soomlasi tümitama. Diplomaadid nagu eelmine suursaadik Harri Tiido ja tänane suursaadik Sven Sakkov jäid viisakaks, aga sotsiaalmeedia ja sotsiaalmeediat allikana kasutav peavoolumeedia andis oma parima. «Selle asja nimi oli ikkagi tihtpeale lihtlabane sõim,» kirjeldas Lang.

Koorberg küsis vastu, et mida sotsiaalmeediast ikka oodata. Tema leidis, et peaminister Kaja Kallase kiri oli oskuslikult ajastatud. Küll aga pani kiri teda mõtlema, et kumba vahejuhtumit jääb Soome peaminister Sanna Marin rohkem meenutama: kas Mart Helme müüjatüdruku kommentaari või seda, kui ta valimiste eelõhtul peab Helsingin Sanomatest lugema Kallase avalikku läkitust.

Lang märkis vastu, et tegemist oli vähemalt viisaka kirjaga. See oli diplomaatiliselt sõnastatud ja heatahtlik. Nii Eesti kui Soome diplomaadid on Langile kinnitanud, et Eesti diplomaatia jaoks oli see elegantseks võiduks.

Kallase kirjale Soomes järgnenud kriitika ei olnud Langi jaoks üllatav. Küll aga jäi talle silma Toomas Sildami ja Raadio 2 saate «Olukorrast riigis» saatejuhtide Hindrek Riikoja ja Indrek Lepiku avalik kriitika Kallase suhtes kui sisepoliitiline reaktsioon. Oli näha, et Sildam ja nädalavahetuste jutusaadete juhid ei võtnud jutuks Mäggi kolumni, mis oli Langi hinnangul oma olemuselt räige ning soomlasi alandav. Selle asemel jäi rünnakute alla diplomaatiliselt sõnastatud kiri.

Koorberg ütles vastu, et Mäggi kolumni ei võetud tõsiselt. Lang möönis Koorbergi sõnu, aga pidas siiski selge sõnumi saatmiseks, et üks vääris tähelepanu ja teine mitte.

Probleemkohti tuleb käsitleda

Kui vaadata Eesti ajakirjandust laiemalt, siis Langile tundub, et piisavalt pole käsitletud paljusid teemasid, mis seostuvad eestlaste töötamisega Soomes. Ta loetles, et esiteks on soomlased küüniliselt ära kasutanud palgaerinevust meditsiinisüsteemis, võttes hea meelega ametisse Eesti õdesid ja arste, kellele hariduse on adnud Eesti riik.

Peamiselt vaid kollase ajakirjanduse vaatevinklis on olnud, kuidas soomlased ostavad Eestist alkoholi kastide kaupa alkoholi kokku ning ei kasuta seda vaid omaks tarbeks, vaid müüvad edasi ka väikebaaride omanikele. Ajakirjanduse ülesandeks on valupunkte käsitleda ning Lang ei näe ühtegi põhjust, miks seda ei peaks tegema. Sellisel juhul saavad ka valitsused viisakalt suhteid klaarida.

Tema hinnangul on Eesti ajakirjandus siiski viimasel ajal Soome suhtes kohati poliitkorrektsuse unustanud. Ta luges ette nädalavahetuse Postimehes ilmunud anekdoodi kõrtsis istunud Pekkast ning küsis, kas selliste naljade äratrükkimine oleks veel aasta või paar tagasi võimalik olnud.

«Kas me ei lähe sellele liimile, et nüüd on näha, et on vallandunud nii Janek Mäggi poolt kui ametliku Eesti poolt ofensiiv Soome suunas, Soome poliitika suunas. Nüüd paneme viienda käigu sisse ja lähme ka solvamisega peale. See on minu meelest väga halb taktika,» heitis Lang ette. Tema hinnangul soomlased ei ole peavoolumeedias eestlasi alavääristanud.

Väino Koorberg.
Väino Koorberg. Foto: Tairo Lutter

Vaktsineerimise korraldajad väärivad ebamugavaid küsimusi

Teise teemana vaatlesid saatejuhid koroonaviiruse vastu vaktsineerimist. Lang heitis ette, et ta pole näinud tõsiseid analüüse, miks vaktsineerimine venib. Koorberg lisas, et enam ka ei küsita, kuidas on olukord esmase riskirühma vaktsineeritusega.

Lang küsis, kas sotsiaalministri Tanel Kiige valmisolek käia kõikides eetrites vaktsineerimist kommenteerimas ning teha seda väga selgelt ja heas keeles ongi põhjuseks, miks ajakirjandus ei esita talle ebamugavaid küsimusi. Koorberg küsis, kas Lang tahab öelda, et Kiik on oma sarmiga kõiki ajakirjanikke pimestanud.

Ta ise peab küll tunnistama, et kommunikatsiooni- ja turundustöö on ministril hästi tehtud. Teadmata on siiski, kas meil on valmisolek kolmandaks laineks, mis mõnes riigis on juba loksumas. Või hakatakse jälle korduvalt kinnitama, et kõik on hästi ja kõik on hästi, kuni ühel hetkel tõmmatakse pidurid peale ja maskid ette.

Lang märkis, et kui pool elanikkonnast on vaktsineerimata, siis see võib kergesti juhtuda. Koorberg kutsus üles ajakirjanikke küsima, kuhu jääb suvine spurt. Lang lisas, et tasuks siiski kokku lugeda, kui palju vaktsiinidoose on Eestisse laekunud ja kui palju on ära süstitud. Talle tundub, et praegu on aeg esitada ebamugavaid küsimusi neile mitmekümnele inimesele, kes Eestis vaktsineerimise eest vastutavad.

Positiivset kohtuvallas

Kolmanda teemana käsitlesid Lang ja Koorberg ajakirjanduse ja kohtu suhteid. Täna leidis riigikohtu halduskolleegium, et ajakirjandusel on lai otsustusvabadus avalikku huvi pakkuvate teemade määratlemisel ja avalikul võimul, sealhulgas kohtul, pole üldjuhul alust sellesse sekkumiseks. Mõlema saatejuhi jaoks oli see positiivne otsus ning Koorberg soovitas ajakirjanikel kindlasti lahendiga tutvuda.

Samuti oli Koorbergi jaoks positiivne, et riigikohtu esimees tegi kohtunike üldkogul kõne, mis tõstatas samu probleeme, mida ajakirjanduski on esitanud. Lisaks valmistab justiitsministeerium ette kohtupidamise avalikkuse suurendamise eelnõud.

Koorberg loetles, et ajakirjanike jaoks on valupunktideks kohtumenetluse ja kohtumaterjalide avalikkus, mis väljenduvad probleemides nagu asjaolu, et kolmveerand kohtuasjadest lahendatakse kirjalikus menetluses ilma avaliku kuulutamiseta või videoistungite korraldamises, millele kõigil ligipääsu ei ole.

Ajakirjanduslikest sündmustest spordimatšide ajal

Neljanda teemana võtsid saatejuhid ette jalgpalli ehk laupäeval toimunud Taani-Soome matši, mis katkes pärast seda, kui Taani mängija Christian Eriksen väljakul kokku kukkus. Koorberg leidis, et sündmuse telepildis kajastamisest oli näha, kuidas meedia ei ole valmis erakorralisteks sündmusteks, sest paljudes stuudiotes valitses sõnatus. 

Pärast ülekannet algas üleüldine tohutu vabandamine, et dramaatilist sündmust eetris näidati.Tegelikult näidati Koorbergi sõnul vaid kukkumist, mõne sekundi jooksul ülaplaani meditsiinipersonalist ning Erikseni juurde kogunenud Taani meeskonnast, kes mängija ära varjasid. Koorberg möönis, et väga suure ekraani omanikud võisid jalgpallurite jalgade vahelt üht-teist näha, mis väljakul toimus.

Vaidlus oli selles, kas toimuvat oleks pidanud üldse näitama, sest detailsetest kaadritest ei saa rääkida. Aga ülekandes oli tema hinnangul selgelt näha, et kaamera hakkas kasutama väljakust üldplaane ning näitama publiku reaktsioone. Seda omakorda peeti ebaeetiliseks, sest pildis oli ka kaader Erikseni elukaaslast lohutavatest mängijatest.

Koorberg rõhutas, et kui keset spordimatši juhtub sündmus, siis ajakirjanik peab jääma ajakirjanikuks ning hakkama sündmust kajastama. Ei saa olla nii, et staadionipublik on olukorrast teadlik, aga miljonid vaatajad peavad närima huuled veriseks, et mis juhtus, sest neile näidatakse muusikat või looduskaadreid. «Ajakirjanike ülesanne on näidata ja jutustada lugu,» sõnas ta.

Lang märkis, et konkreetse juhtumi puhul on ta Koorbergiga nõus ning järgnenud vabanduskoori ei olnud vaja. Küll aga võib ta ette kujutada, et kui mäng poleks toimunud Kopenhaagenis, vaid näiteks Venemaal, siis oleks kaamerameest hinnatud selle järgi, kui kiiresti ta saab lähedale ja võimalikult räigeid pilte. Sellisel juhul oleks nende arutelu aga hoopis teistsugune.

«Oleks tädil rattad all, oleks ta omnibuss,» ütles Koorberg vastu.

Märksõnad
Tagasi üles