E, 3.10.2022
Maailm taskus ⟩ Jaak Prozes: Venemaa näitab soome-ugri rahvaste vaenamisega oma nõrkust
TRT02: SOOME-UGRI RAHVATSE MAAILMAKONGRESS: TARTU EESTI 16JUN21 VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi avatseremoonia. sa/Foto SILLE ANNUK / TARTU POSTIMEES Foto: Sille Annuk
Jaak Prozes: Venemaa näitab soome-ugri rahvaste vaenamisega oma nõrkust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Sel korral on Postimehe pop-up stuudio jõudnud Fenno-Ugria kontorisse Pärnu maanteel, kus välistoimetaja Margus Partsi küsimustele vastas Jaak Prozes. Vaatluse alla võeti möödunud nädalavahetusel toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongress Tartus ning põlisrahvaste põletikulised suhted Vene valitsusega.

Jaak Prozes maailmakongressi ettevalmistustel ERMis.
Jaak Prozes maailmakongressi ettevalmistustel ERMis. Foto: Sille Annuk

Saatejuht Margus Parts mõtiskles, et selleaastane kongress oli väga politiseeritud. Prozes leidis, et ürituse politiseeris ennekõike Venemaa valitsus, mis tekitas probleeme piiriületusel, korraldas ülekuulamisi ja takistas vahetut suhtlemist internetist. Kui seni pidi järgmine maailmakongress toimuma 2024. aastal Vene Föderatsioonis, siis eelmisel nädalavahetusel otsustati, et Venemaal kongressi korraldada ei saa.

Sellele lisandub 23. aprillil tehtud Venemaa soome-ugri rahvast assotsiatsiooni (AFUN) avaldus, mis pidas Eestis toimuval maailmakongressil osalemist kohatuks. AFUN, mis ühendab Venemaal tegutsevaid soome-ugri rahvaste organisatsioone, on riigimeelne asutus ja koondab peamiselt ametnikke.

Prozes selgitas, et tema meelest on Venemaa eesmärgiks püüda soome-ugri liikumist lõhestada ning näidata, et Venemaa soome-ugri rahvaste probleemid on Vene Föderatsiooni siseasi. «Las siis Eesti, Soome ja Ungari tegelegu oma rahvusprobleemidega,» kirjeldas ta valitsuse suhtumist.

Ta lisas, et avaldusest tuleb välja assotsiatsiooni või ka laiemalt Venemaa välispoliitiline seisukoht: neile ei meeldi soome-ugri rahvaste piiriülene otsene koostöö ning tahavad kontrollida kõiki väiksemaidki liigutusi. Parts avaldas kahetsust, et suhtumine on hakanud vilja kandma. Näiteks jäid mitmed rahvad maailmakongressilt kõrvale ning ei osalenud isegi virtuaalselt.

Prozes sõnas, et veelgi kurvem on see, et Vene riik rakendab repressiivseid tegevusi. Nii ähvardatakse soome-ugri kongressist osavõtnuid töökohtadest ilmajäämisega või igasuguste ebameeldivustega. «Ma ei kujuta ette, kuidas üks suurriik võib niimoodi käituda. See on uskumatu. Ja see riik tahab olla veel suur ja tugev. Tegeleb sellisel kujul 70, 100, 150 inimesega. See ei näita selle riigi tugevust, mis tahab olla USAle või Hiinale võrdne partner, vaid näitab ülimat nõrkust,» ütles ta.

Ta tõi näiteks Leningradi oblasti, kus kogunesid isurid, vadjalased, ingerisoomlased ja mansid, et koos võtta osa soome-ugri rahvaste maailmakongressist. Ootamatult aga saabus kohtumispaigaks valitud Ivangorodi raamatukogusse remont ning sinna koguneda ei lastud. «Piltlikult öeldes tähendab see seda, et Vene riik kardab isegi mansisid, kelle keelt räägib 900 inimest, vadjalasi – 60 inimest, isureid, keda on 230 ja ingerisoomlasi, keda on 2000. See on tõsine lugu ja tõsine paranoia,» kirjeldas Prozes.

  • Mis on järgmised sammud, mida soome-ugri rahvaste esindajad pärast kongressi nüüd ette võtavad? Kuidas jätkata koostööd, kui Venemaa valitsus sellele vastu seisab?
  • Mis on Vene valitsuse vaenuliku suhtumise taga?
  • Kuidas on kõigega seotud riigi rahakott?
  • Kas soome-ugri rahvastega riigid ja maailm laiemalt saavad üldse midagi teha olukorra leevendamiseks?
Märksõnad
Tagasi üles