FOTOD ⟩ Estonia uuringute eel peeti uurimislaeval mälestuspalvus (4)
9. juuli 2021, 12:38
Estonia laevavraki uurimistööde eel toimus selle hukkumispaigas piirivalvelaeva Kindral Kurvits pardal palvus, mille viis läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe. Salumäe luges ette EELK peapiiskop Urmas Viilma pöördumise seoses uuringute toimumisega.
Rootsist teenis palvusel lisaks ka piiskop emer Tuulikki Koivunen Bylund, Soomest piiskop emer Kaarlo Kalliala ja õp Eija Kalliala ning Lätist piiskop Einars Alpe.
Üheskoos paluti õnnistust ja kordaminekut uuringutele, rahu kadunute hingedele ja leppimist lähedastele ja kõigile neile, keda tragöödia sügavalt puudutanud on.
«26. novembril 1994. aastal, kaks kuud pärast Estonia parvlaeva hukkumist sügistormis sama aasta 28. septembril, toimus laeva hukkumiskohal palve- ja õnnistamisjumalateenistus,» meenutas peapiiskop Urmas Viilma oma kõnes ja lisas, et sel jumalateenistusel õnnistas toonane EELK peapiiskop Jaan Kiivit lillepärja, mis heideti lainetesse sümboolse märgina Estonia hukkumispaiga pühitsemisest hauaks.
«Sellest ajast käsitatakse Estonia laevavraki asukohta ja selle lähiümbrust merepõhjas hauapaigana, kus juba üle veerand sajandi lebab koos uppunud laevaga ka sadu reisijaid ja meeskonnaliikmeid. Selle matusepaiga hauarahu kaitseb 1995. aasta veebruaris sõlmitud riikidevaheline kokkulepe,» nentis ta.
«Ükski kokkulepe, mis keelab isegi karistuse ähvardusel parvlaev Estonia hukkumispaigas hauarahu rikkumist, ei säästa kedagi kahtlustest ega anna vastuseid küsimustele, mis on jäänud vaevama hukkunute lähedasi, aga ka ümberkaudsete riikide avalikkust,» leiab Viilma. «Kuni me ei saa teha midagi konkreetset küsimustele vastuste leidmiseks, tuleb teadmatusega leppida. Seni on lohutanud paljusid veendumus, et teadmatus võib vahel anda suurema hingerahu kui kahtlused ja pooltõed,» sõnas ta ja lisas, et küsimused siiski püsivad.
Toona Estonia hukkumispaigas peetud palvusel lausus peapiiskop Jaan Kiivit, et iga kaotus sunnib esitama küsimust: miks? Sääraseid küsimusi tõuseb Viilma sõnul lõputu rida, kuid neile vastust ei olegi.
Viilma tõdes, et eksistentsiaalsetele küsimustele vapustavate õnnetuste või katastroofide toimumise kohta saab anda vastuse läbi usu prisma: «Kristlik usk kinnitab surma paratamatust, kuid kuulutab ka surma ja kannatuste kaduvust ning elu võitu. Meie usu põhisõnum seisneb surnust ülestõusmise ja igavese elu lootuses,» kirjeldas ta.
Siiski tasub praktilistele ja mõistuspärastele küsimustele otsida vastuseid tema sõnul vahendite abil, mida teadus ja tehnika võimaldavad. «Tänapäevaseid tehnilisi seadmeid ja teadmisi kasutades ja Estonia laevavraki juures uuringut korraldades püütaksegi täita teadmatuse lünka. Selleks on saavutatud uuringuteks ka riikidevaheline kokkulepe ja kirikute heakskiit,» kinnitas ta.
«Et austada Estonia laevavrakiga merre maetute hauarahu, pidada kalliks kõigi lahkunute mälestust ja osutada lugupidamist nende viimse puhkepaiga vastu, on Eesti, Rootsi, Soome ja Läti kirikute juhid soovinud koostöös uurimist teostavate isikute ja institutsioonidega viia vahetult enne uuringute algust merel läbi mälestuspalvus,» põhjendas Viilma ja lisas, et palvus on armastusavalduseks kõigile, kelle teekond toona pooleli jäi.