Kuku raadio saate «Nädala tegija» stuudios oli Transpordiamet Kaido Padar, et anda ülevaade, kuidas kulgeb Eestis teedeehitus. Padar rääkis pikemalt teedega seotud muredest, teedeehituse planeerimisest ning miks tänavu on teedeehitust eriti palju näha.
Padar kinnitas saatejuht Ulla Läntsi hinnangut, et sellel aastal on teeremontide rekordaasta. Tänavu ehitatakse, renoveeritakse või parandatakse umbes 2000 kilomeetrit teid. Kokku on riigimaanteede pikkuseks umbes 16 000 kilomeetrit, nii et ehitustööd moodustavad märkimisväärse osa. Sellele lisanduvad sillad ja muu taristu.
Transpordiameti juht selgitas, et täna on transpordiametis vaade, et 2+1 variandi asemel pigem projekteeritakse põhimaanteedele 2+2 teesid. Põltsamaal on Tartu suunal 2+1 teejupp, mis selliseks jääb. Samuti on praegu kavas, et põhimaanteede kiiruse võiks tõsta 120 km/h peale ka seal, kus see täna nii ei ole, aga selleks tuleb veel vanad lõigud ümber ehitada.
Transpordiamet on kõige suurem hankija Eestis: aastas tehakse umbes 400 hanget. Neist 250 on seotud tee-ehitusega. Padari sõnul tahavad nad olla sektorile heaks partneriks, seetõttu on ka välja lubatud, et pooled hangetest tehakse järgmiseks aastaks ette. Kõik suured hanked on juba ammu välja kuulutatud, võitjad teada ning lepingud sõlmitud.
Ta tõi välja, et Transpordiamet on ka vaadanud, kas neljarealise maantee ehitamiseks ressurssi üldse jätkub, kui teedeehituses hakkab suure osa võtma Rail Baltic, Peterburi maantee ehitamine Tallinna linna poolt ning RMK tehtavad teetööd. See analüüs on valmimas ning avaldatakse sügisel. Juba on teada, et kõige rohkem võib objektiehitust hakata piirama Eesti maavara kättesaadavus. Mõningaid tarneid on võimalik teha ka välismaalt, aga siis tuleb arvestada 10–20-protsendilise hinnatõusuga.
Lähemalt vaadeldi ka ühistranspordi rolli. Padar tõi esile, et liinivõrk peab olema hästi ülesehitatud, kehtida võiks üle-eestiline piletisüsteem ning eri transpordivariantide valik võiks olla suurem. Näiteks on juba katsetatud nii-öelda porgandibussidega ehk võimalusega viia bussidega inimesed rongi peale.
«Mõtteid lähiaastateks on väga palju. Osa neist on ka väga fikseeritud arenguprogrammi järgi, aga kui me suudame väga suured vaalad kahe-kolme aasta jooksul ära keerata, siis võib ühistranspordile ka uue lehekülje keerata,» märkis ta. Isiklikult näeks Padar ühistranspordi tsentraliseerimist, sest nii oleks lihtsam teha hankeid, ühitada linna- ja vallatransporti ning ka otsustusprotsess oleks kiirem.