Lääne prefektuuri haldusala esimese üldkasuliku töö tunnid määrati korduvalt pliiakude ebaseadusliku käitlemisega tegelenud 29-aastasele Pärnumaa mehele.
Kohus karistas pliiakusid ebaseaduslikult käidelnud meest
6. veebruar 2012, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
30. jaanuaril jõustus Pärnu maakohtu kohtumäärus, mille kohaselt määrati 20 tundi üldkasulikku tööd vastava loata jäätmeid ja sealhulgas ohtlike jäätmeid käidelnud 29-aastasele Pärnumaalt pärit meesterahvale.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul selgitas, et pliiakude puhul on tegemist ohtlike jäätmetega, mille käitlemiseks peab olema vastav litsents ja luba.
Seega ei tohi ilma vastava loata teistelt isikutelt ohtlikke jäätmeid vastu võtta ega koguda. Ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna peab taotlejal olema ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
Antud juhtumi puhul vedas Pärnumaa mees teistelt saadud akusid, kuid tal polnud selleks luba.
Tuul lisas, et oma majapidamises/majandustegevusest tekkinud akude vedamine on lubatud ja kui vedajat kontrollitakse, peab ta suutma akude päritolu tõendada.
Varem on keskkonnainspektsiooni meesterahvast karistanud 2009. aasta oktoobris. Siis oli karistuse suuruseks 100 trahviühikut ja 10 ööpäeva aresti.
2011. aasta septembris esitas keskkonnainspektsioon Pärnu maakohtule avalduse, sest määratud rahatrahvi karistatud isik ei tasunud.
Rahatrahvi otsus liikus edasi täitmiseks kohtutäiturile, kes taotles süüdlase suhtes asenduskaristust. Töö tegemise lõpptähtaeg on 1. märts 2012.
Üldkasuliku töö täitmise järelvalvega tegelev Lääne prefektuuri piirkondliku politseitöö talituse vanemspetsialisti Sirli Seegari sõnade kohaselt on karistatuga sõlmitud kokkulepe, et kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunnid saavad tehtud 6. veebruariks.
Esimese koostööpartnerina on Lääne prefektuuriga lepingu sõlminud MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik, kus ka antud juhtumis karistatud isik oma töötunnid täidab.
Seegar lisas, et läbirääkimised teiste mittetulundusühingutega võimalikust koostööst alles käivad, sest õiguslik regulatsioon, mis annab võimaluse määrata üldkasulikku tööd ka väärteoasjades, jõustus alles 1. jaanuaril.
«Lisaks väärtegudele laieneb karistamine üldkasuliku tööga ka tasumata jäänud rahatrahvide puhul,» selgitas Seegar.