Sisuturundus
TOP 9 Sibulateel. Kuhu minna ja mida teha?
/nginx/o/2023/06/14/15389110t1hecfb.jpg)
27. juuli 2021, 09:14
Kuidas sibulateed tehakse ja kuidas seda jooma peab? Selliseid küsimusi ikka vahel veel ette tuleb, kuid suurem osa eestimaalasi teavad juba küll, et kui öeldakse sibulatee, mõeldakse Sibulatee.
Sibulateele, Kesk-Peipsimaal, tasub suvel sammud seada eelkõige neil, keda paelub kohalik elu, kultuuritraditsioonid, kohtumised võrratute inimestega ning hea toit. Kindel on see, et Sibulatee avastamiseks tasub varuda vähemalt kaks päeva.
1. Rahvakunst. Varnja-Kasepää-Kolkja külatänaval otse Peipsi ääres ringi liikudes, peab silmad eriti lahti hoidma. Eiffeli torn, ämblikuvärav, suusaaed, mänguasjaaed, rehviloomad, tassipuu. Ja muidugi need erilised sibulamüügiletid, mis augustis-septembris külatänavat palistavad! Tasub oma silmaga üle vaadata. Vaata rohkem siit ja siit.
2. Galeriid. Rahvakunstile sekundeerivad Sibulatee galeriid, mis pakuvad vaatamiseks nii kunsti kui äraolemiseks õdusat atmosfääri. Voronja galerii on kuulus üle terve Eestimaa, lisaks igasuvisele näitusele (sel aastal teemaks „Kolmainsus: Teadus. Kunst. Ulme“) on menüüs alati Voronja vahvlid, õunapuumaja ja järjest täienev skulptuuride aed. Varnja külas asub galerii ka Lendava Laeva resto laevaninas, kus sel aastal Mattias Sonnenbergi näitust näha saab. Kasepääl asuv ambulARToorium galerii on maale toonud pealinnas edukalt näidatud fotonäituse „EHA“.
3. DIY ehk isetegemine. Nagu rahvakunstist (vt punkt 1) järeldada võib, on isetegemine siin kandis populaarne. Külaline saab siin ise käed külge lüüa mitmeski kohas. Veinika Västriku Turgi käsitöötalus ise kangastelgedel vaipu kududes. Alatskivi lossi keraamikakojas endale tasse või vaagnaid meisterdades. Kolkjas, Peipsimaa Külastuskeskuses pakutrüki õpitubades, lubokiõues trükkides või sepikojas hullates.
4. Kohalik toit. Sibulad ja sibulapirukad, Peipsi kala ja kalaroad, siguritoidud, värsked aedviljad ja metsasaadused. Mis oleks õige Sibulatee ilma võrratu kohaliku toiduta? Kohalikku head toitu pakutakse Varnjas (Lendav Laev), Kolkjas (Tädi Šura restoranis), Alatskivil (Kivi kõrtsis, Mõisa Tallis ja lossi restoranis) ning Kallastel (Peipsi Kalapunktis). Kohalikke küpsetisi tasub otsida Vigurite juurest ning käsitööveine Alatskivi Mõisamaitsete veinikeldrist. Kes aga ivan tšai saladusi teada tahab, peab sammud seadma Samovarimajja Varnjas. Vanausuliste sibulakasvatustraditsioonide kohta saab täieliku info Kostja sibulatalu külastades. Kohaliku toidu suur pidupäev on sel aastal 11. septembril, kui toimub Sibulatee puhvetite päev ja kohalikud oma õued-aiad avavad ning head-paremat pakuvad.
5. Peipsi ise. Ikkagi Euroopa suuruselt kas siis neljas või viies järv, olenevalt edetabelist. Häid liivarandu on Sibulateel mitmes kohas: Kallastel, Ninal, Kolkjas, Kasepääl ja Varnjas. Viimases on kusjuures just küla ettevõtlikud inimesed jõud ühendanud ja loonud kogukonnaranna. Peipsit saab avastada ka väiksema alusega Mesiroos (kontaktiks Mesi Tare), paatidega (Vaino talu) või hoopis teha väiksemat sorti lustimispäev erinevate veeatraktsioonidega (Kadrina mõis). Kindlasti vaata üle Kallaste punase liivakivi paljand ning Nina küla tuletorn ja Kalevipoja kivikülv.
6. Jalgratastega Sibulatee avastamine. Piirkond on täpselt paras, et kahe päevaga üks mõnus jalgrattatuur teha. Nii saabki paremini tunnetada kohalikku elu: lõhnu ja helisid, hõigata „tere“ ning teha piruka-, kala- või kurgipeatuseid. Tulla saab nii oma rattaga kui jalgrataste renti pakuvad Nina Kordon ja Kivi kõrts. Sibulatee jalgrattamarsruudid koos kaartidega leitavad siin.
7. Alatskivi loss ja park. Sibulatee kõige tuntum maamärk on muinasjutuline Alatskivi loss. Avasta, kuidas elas üks parunipere üle saja aasta tagasi ning mis ülesanded oli mõisateenijatel. Hea ülevaate saab kogu Tartumaa mõisatest. Lossis asub ka siitkandist pärit helilooja Eduard Tubina muuseum. Juulis-augustis hullutab roosiaed; läbi aasta pakub mõõdukat füüsilist koormust lossi juurest algav Alatskivi matkarada.
8. Muuseumid. Üks korralik väljasõit võiks sisaldada vähemalt üht muuseumikülastust, mis aitab kinnistada õpitut või toob juurde hoopis uusi teadmisi. Variante Sibulateel jagub. Liivi muuseumist teadmised Juhan Liivi elu ja loomingu kohta, Kodavere Pärimuskeskusest esimesed kodavere-keelsed sõnad suhu, Sigurimuuseumist info sigurikasvatuse traditsioonide kohta, Samovarimajast ette selge pilt samovaride kirju maailma kohta. Alatskivi lossist teadmine baltisaksa mõisate elust-olust ning Kolkjast vanausuliste muuseumist teave selle rahvakillu traditsioonidest ja ajaloost. Alatskivi Looduskeskusest info piirkonna looduse kohta.
9. Inimesed. Alatskivi Mõisamaitsete Külli või Samovarimaja Herling. Peipsi Kalapunkti Irina või Kadrina mõisa Aivi. Kodavere Pärimuskeskuse Ergo-Hart või Kivi kõrtsi Aigne. Ja kõik need teised, nii 30 eripalgelist peremeest ja perenaist, keda kõiki on Sibulatee piirkond ära võrgutanud. Kõik kohtumised sibulateelistega on võrratud!
Sibulatee kohta kogu lisainfo alates majutuskohtadest kuni Sibulateel toimuvate sündmusteni www.sibulatee.ee
Kampaaniat toetab Peipsiveere programm.