Kui tavaliselt küsis ta raskete otsuste langetamisel nõu emalt, siis praegune kriis tuleb üle elada teisiti, sest möödunud aastal kaotas ta oma kalju, nõuandja ja parima sõbra. «Selles olukorras olen tundnud, et helistaks emale, aga ei saa,» sõnab Priske pisaraid pühkides.
Kolmapäeva pärastlõunal superministeeriumisse ametist priiks saanud tippjuhiga intervjuud tegema minnes ei osanud ma ette näha, et meedias sotsiaalministeeriumi kohati kalgi mulje jätva kantsleri fassaadi taga peidab end soe ja lihtne Pärnumaa tüdruk.
Iga vastusega tabab mind aga mõtteselgus, et ülikoolihariduse ning lennuka karjääriga käsikäes käib Marika Priske elus pidev enesesse vaatamine ning töö iseendaga. Olen meeldivalt üllatunud, et kantslerikoormat turjalt heitev Priske on positiivsusest pakatavalt jutukas ning lubab meil oma hingesoppides hulkuda.