Eesti ema ja itaalia isa vaidlevad, kas isa teadis, et ema ja laps sõitsid Eestisse elama.
Tellijale
Eesti kohus saadab eesti lapse Itaaliasse tagasi
8. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kohtud otsustasid, et noor Tartumaal elav ema peab oma väikelapse viima isa kodumaale Itaaliasse. Vaidlus sellega siiski ei lõpe, sest eestlanna läheb enda ja lapse õiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Ligi aasta tagasi lahkus tartlanna Monika Milanost koos tollal alla kaheaastase tütrega kodumaale Eestisse. Neid saatis teele ka lapse isa, kes nüüd, viidates Haagi konventsiooni lapseröövi paragrahvile, last Itaaliasse tagasi nõuab.
Vana ja uus kohtupraktika
Eestisse saabudes esitas Monika kohtule taotluse lapse hooldusõiguse endale saamiseks, sest pidas endale ja lapsele ohtlikuks kooselu jätkamist itaallasest mehega Itaalias.
«Lapse hooldusküsimus tuleb lahendada alalise elukoha riigis enne lapsega sealt lahkumist,» vahendas pressiesindaja Priit Talv justiitsministeeriumi seisukohta. «Lapse hooldus
õiguse küsimus ja lapserööv ehk siis lapse tagasiviimine alalise elukoha riiki on erinevad menetlused,» selgitas ta, lisades, et viimast otsustab selle riigi kohus, kuhu laps viidi ehk antud juhul Eesti kohus.
Eile selgus, et siinne riigikohus ei võtnud Monika kaebust esimese kahe kohtuastme otsuste vastu menetlusse, seega jõustus ringkonnakohtu määrus, mis nõuab, et lapse peab tagastama Itaaliasse.
«Minu jaoks on asjaolu, et riigikohus menetlusluba ei andnud, ebameeldiv üllatus ja me saadame juba homme
Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse edasi,» ütles Monika esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv eile. «Miks riigikohus nii otsustas, ei tea, sest loakogu ei põhjenda oma otsuseid. Eesti kohus on oma otsustes lähtunud Haagi konventsiooni vanamoodsast tõlgendusest, arvestamata uuemat, 2010. aasta rahvusvahelist kohtupraktikat,» lisas vandeadvokaat.
Samas on Itaalia ja Eesti kohtutes samas asjas veel kolm kaebust. 17. veebruaril hakkab Itaalia esimese astme kohus arutama lapse isa samasisulist kaebust, mille kohta Eesti kohtud on oma otsuse langetanud. «Itaalia kohtusse läheb ka meie kaebus, mille sisu on, et lapse isa on kohtule esitanud valekaebuse, väites, et laps lahkus tema teadmata ja tundmatus suunas,» ütles Pilv.
Eesti poole kindel seisukoht on, et ema ja laps sõitsid Eestisse isa täielikul teadmisel. Hiljem käis mees Eestis oma Milano-lähedase Arlundo linna korteri võtmeid tagasi küsimas ja ka sai need.
Eestis on kohtusse antud ka kaebus lapse isa võimalike lapse väärkohtlemiste asjus.
Lootus kokkuleppele
Pilve sõnul üritab ta veel teise poole, lapse isa Mario advokaadiga ikkagi kokkuleppele jõuda, et arvestataks parimal moel lapse huvisid. «Mingil juhul ei ole lapse huvides, et ta Itaaliasse isa juurde viidaks, ja seda on kinnitanud nii Itaalia kui Eesti spetsialistid,» lisas Pilv.
Lapse isa esindaja, vandeadvokaat Peeter Viirsalu kokkuleppe võimalusele ei viidanud. «On kahetsusväärne, et perekondlikku vaidlust püütakse lahendada ajakirjanduse kaudu. Kohtud on oma hinnangu andnud ja me ei soovi seda rohkem kommenteerida,» ütles Viirsalu. «Loodame, et Monika /.../ austab jõustunud kohtumäärust ja täidab selle esimesel võimalusel,» lisas ta.