Sisuturundus
Kõik vajalik sinu lemmikule
Lemmiklooma võtmine on suur otsus ning ta on täisväärtuslik pereliige. Spetsialistid annavad nõu, milleks valmis olla, millega lemmiklooma pidamisel arvestada ning mida vaja läheb.
Lemmiklooma tervis nõuab pidevat hoolt ja tähelepanu
Nii kasside kui ka koerte tervist peaks kontrollima regulaarselt kord aastas, paneb Südalinna loomakliiniku loomaarst Maria Daubaraite omanikele südamele ning lisab, et alates 5. eluaastast tuleks igal aastal teha ka vereanalüüsid, sest nii saab haigused varakult tuvastada ja vajadusel raviga alustada. Kutsikatel ja kassipoegadel on esialgu baasvaktsineerimine, mis hõlmab mitmekordset vaktsineerimist ning pärast seda tuleb üldjuhul vaktsineerimas käia kord aastas.
Eks terviseprobleeme on seinast seina ning igal tõul ning vanusegrupil on omad nõrgad kohad, ent kõige sagedamini on hädad tingitud valest toitumisest, tihti jäävad omanikel märkamata suuõõnehaigused, suurt tõugu koertel esineb liigeseprobleeme, vanematel kassidel neeruhaiguseid. Kodus võiks kindlasti olla haavahoolduse vahendid ning ravimid allergia, seedeprobleemide ja putukahammustuse leevendamiseks. Toitude puhul tuleb hoolega jälgida koostist ning sobivust konkreetsele loomaliigile.
Maria Daubaraite on rõõmus, et üha enam pööratakse tähelepanu ka loomade vaimsele tervisele. Südalinna loomakliinikus pakutakse näiteks ravimassaaži, kiropraktikat ja akupunktuuri, mis aitavad hästi erinevate lihaspingete puhul ja mõjuvad rahustavalt, samuti soovitab ta regulaarselt hoolitseda lemmiku karvkatte eest.
Lemmikloomatarvete A ja O
Koolitaja, koerte käitumisspetsialisti ning PetCity koostööpartneri Siim Oja sõnul tuleb iga lemmiklooma puhul mõelda sellele, mida ta sööb, palju ta joob ja liigub, kus ta magab ning millist erihoolt vajab ning lisab, et hädavajalikud on toidu- ja jooginõud, pesa ja mänguasjad, jalutus- ja kaelarihm ning kamm ja käärid. Lisaks sellele on sõltuvalt lemmikust ja elukohast vaja pissimise lappe, aedikuid või väravaid, ronimispuid ja pesakohti, kakakotte ja joogipudeleid.
Väljaminekute suurus oleneb Siim Oja sõnul nii võimalustest, vajadustest kui ka soovidest. Esiteks sellest, kui suur on loom ja kui palju ta sööb, teiseks sellest, kas ta vajab mõnda erihoolitsust (nt grooming), kolmandaks, millisesse hinnaklassi kuuluvaid vahendeid ja lelusid otsustab omanik soetada. Samuti tuleb arvestada veterinaari külastuste (vaktsineerimised) ning pikemas perspektiivis ka koolituskuludega.
Targalt majandades ning pikalt ette planeerides, näiteks ostes suuremaid toidukotte ning kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid mänguasju, võib kulusid siiski märkimisväärselt kokku hoida. Kuid mis kõige tähtsam – looma võttes soovitab Siim Oja end ette valmistada suureks seikluseks ja õppetunniks – lemmikutega juba igav ei hakka.
Toortoitumise ABC
Kõige lihtsamalt öeldes tähendab toortoit eelkõige toorest, kuumtöötlemata ja ilma igasuguste lisaaineteta toitu, mis koosneb lihast, elunditest ja luudest. Toortoidu eelis kuivtoidu ees on see, et toorainet ei ole kõrgel temperatuuril töödeldud ning looma organism omastab seda paremini, selgitab lemmikloomapoe MyPet asutaja Katrin Roop.
Et toortoitumisega tutvust tegeva loomaomaniku elu kergemaks muuta, leiab MyPet loomapoest ligi 40 erinevat valmissegu, mida on väga lihtne loomale anda: lihtsalt sulata segu üles ja sööda. Valikus on nii ühe valgu baasil kui ka mitmest lihast/kalast segusid.
Toortoitumiseks pole kunagi liiga vara ega hilja, küll aga peaks üleminek toortoidule, ka osalisele toortoidule, kulgema väikeste sammudega. Tasuks alustada mõne mäletseja (veis, lammas) maoga või mõne kergemini seeditava lihaga nagu kalkun või lammas ja neid hiljem aeg-ajalt vahetada.
Ent kui palju peaks koer toortoitu ikkagi saama? Et igale loomale ettenähtud toidu kogus sõltub eeskätt tema kehakaalust, piisab siin lihtsast arvutusest: kutsika päevane kogus peaks olema umbes 5–6% tema kehakaalust ja täiskasvanud koertel 2–3% kehakaalust. Näiteks peaks 10kg kaaluv täiskasvanud koer sööma päevas 200-300g toortoitu ja kuna tavaliselt on 2 toidukorda, siis 100-150g ühe toidukorra kohta. Lähemalt saad lugeda toortoidu kohta siit
Trenn tugevdab sidet omaniku ja lemmiklooma vahel
Selleks et koeraga oleks mõnus koos elada, peaks teda kindlasti koolitama. Eesti Kennelliidu atesteeritud koolitaja ning PetCity hea koostööpartner Maire Õunmaa sõnul saab treenida iga koera, kuigi mõne tõu puhul võib see olla lihtsam. Koolitamist ja reeglite paika panemist soovitab ta alustada niipea kui kutsikas koju tuleb ning ehkki kutsikakool toimub tavaliselt kord nädalas, siis harjutusi võiks teha iga päev.
Treenimiseks tuleb kutsikale varuda kaela- ja jalutusrihm ning premeerimiseks maiust ja mõni meelepärane mänguasi, kusjuures kodused ja trennis kasutavad lelud peaksid olema erinevad. Koerajuhil võiks olla mugav riietus, lisaks tuleb kasuks treeningvest või -põll, mille taskutesse kõik vajalik ära mahub.
Maire Õunmaa soovitab lemmikut alati koolitada rõõmsa meeleoluga ja mitte pikka aega järjest, samuti alati õiglaselt premeerida (maiuse ja mänguga), sest see annab loomale tagasisidet, et ta teeb harjutusi õigesti. Vältida tuleks ületreenimist, sest kutsikas kaotab üpris ruttu huvi ja võib hakata keskendumise asemel soovitud tegevust hoopis vältima. Ka liiga vähene tegelemine kutsikaga pole hea, sest siis ei teki vajalikku kontakti omaniku ja kutsika vahel.