Eesti ametnikud oskavad küll hästi vigu tunnistada, kuid kokku keeratud käki eest ei vastuta paraku keegi, arutlesid ajakirjanikud Ainar Ruussaar, Priit Hõbemägi ja Marek Strandberg Kuku raadio «Keskpäevatunnis».

Ainar Ruussaar juhtis tähelepanu muret tegevale tendentsile, mida on viimasel ajal eriti selgelt näha: terviseameti lao juhtum ja kolm miljonit eurot kahju, riigieelarve koostamisel tehtud arvutuslikud vead – kahju 365 miljonit, linnahalli katusel tantsimine, mis paneb katuse ohtlikult võnkuma jne.

«Aga ma ei ole kuskilt lugenud ega kuulnud, et keegi vastutab,» rõhutas Ruussaar. «Minu meelest on üks ohtlik muster, mis nendest juhtumitest välja joonistub: meie oskus vigu tunnistada ja mitte varjata on küll suurepärane, aga meil puudub igasugune oskus leida vastutaja või vähemalt arutada selle üle, kuidas teha nii, et sarnased asjad ei korduks,» märkis ta.

Projektide elluviimisel tegeleb iga ametnik vaid oma detailiga ja tunneb seda peensusteni, samas kui kümnetel teistel ametnikel pole sellest mingit aimu. See aga tähendab, et tervikpilt hägustub ja vastutust ei olegi, nentis Ruussaar.

Marek Strandberg ironiseeris, et ametnike kogu ponnistus ongi suunatud vaid sellele, et umbisikulised sõnad nagu «juhtus», «tehti» eesti keeles edasi eksisteeriksid ning nad vastutusest pääseksid.

Priit Hõbemägi tõdes aga, et Eesti riik, kus oli väga palju ideelisi ametnikke, on kolmekümne aastaga kasvatanud sellise kaadri, kes on kõigi juurtega riigiaparaadis kinni ja suudavad ära lollitada ka ministri.

«Võim on aparaadi käes ja see aparaat on praeguseks hetkeks kivistunud,» nentis Hõbemägi.

Kommentaarid (4)
Copy