Puude haigused levivad lihtsamalt kui kunagi varem
/nginx/o/2019/08/29/12511600t1h9585.jpg)
16. september 2021, 00:00
/nginx/o/2021/09/15/14071434t1hadba.jpg)
Metsahaiguste uurijana on mul rõõm tõdeda, et üldiselt on meie metsa tervis väga hea. Sellest hoolimata on meil ees keeruline aeg, kui muutuva kliima tingimustes hakkab muutuma ka meie mets.
Ilm teiseneb ja kuigi tavainimene seda eriti ei märka, täheldame metsaelus muutusi. Pehmemaks muutuvad talved ja põuased suved kõigile puuliikidele ei sobi. On näha, et harilik kuusk ei tunne ennast nii hästi kui aastakümneid tagasi, kuna muutuste tõttu on puu stressis ja haigustele-kahjuritele vastuvõtlikum. Kliima muutudes muutuvad ka meie metsad ning ei saa välistada, et siin võivad edukalt kasvada ka mõned uued puuliigid.
Harilik kuusk ei tunne ennast nii hästi kui aastakümneid tagasi, kuna kliimamuutuste tõttu on puu stressis ja haigustele-kahjuritele vastuvõtlikum.
On muidugi parem, kui uued liigid tuuakse siia teadusliku valiku ja testimise tulemusel, mitte juhuslikult.
Tulevikus ei ole enam metsades mõistlik kujundada puhtkuusikuid ja kuigi harilik kuusk päriselt ei kao, siis selle puuliigi osatähtsus arvatavasti väheneb. Kliimamuutuste ajal peame metsa eest paremini ja teadlikumalt hoolt kandma.
Ilmastik võib tuua üllatusi ekstreemsete nähtuste ehk järskude muutustena – põuad, tormid. Praegu on meil jätkuvalt neli aastaaega, kuid pole välistatud soe talv, mis ei anna talve mõõtu välja, või põuase suve järel tulekahjud ja tormid. Samuti peab arvestama, et globaliseeruvas maailmas levivad inimühiskonda laastavad haigused, aga ka puude haigused lihtsamalt kui kunagi varem.
Kasvab metsa tähtsus ühiskonna jaoks. Sellest ilmselt ongi tingitud praegu metsa ümber toimuv arutelu, kus ka haritud inimeste ja teadlaste arvamused kohati erinevad. See on ootuspärane, sest igal teadlasel on oma valdkond, millele ta spetsialiseerub ja mille seisukohalt ühte või teist küsimust hindab. Küll aga peame lõpuks leidma metsanduses kesktee, sest koos loodusega peame kaitsma ka inimest. Inimene ja loodus on omavahel põimunud ja majandatud mets vajab siiski ka inimese hoolt. Täpselt samuti vajab inimene metsa mitmesuguseid hüvesid aina rohkem.