VÄLISMÄÄRAJA ⟩ Alar Streimann: USA ja Hiina suhetes on Saksamaa jaoks oluline majandus

Saksamaal elanud ajakirjanik Külli-Riin Tigasson ja Eesti suursaadik Berliinis Alar Streimann andsid Kuku raadio saates «Välismääraja» ülevaate pikaaegse kantsleri Angela Merkeli pärandist ning selgitasid, kuidas erinevad sise- ja välispoliitilised küsimused Saksamaa poliitikat praegu mõjutavad.

Tigasson tõi välja, et Merkel on silma paistnud just tagasihoidlikkuse poolest: oma isiklikku elu on ta hoidnud varjul. «Temast ei ole eriti ilmunud eraelulisi pilte, ta ei ole kunagi üritanud esile tungida,» kirjeldas ajakirjanik.

Tigasson arutles, et kuigi Merkelit on vahest peetud oportunistiks, kes vahetab seisukohti nende populaarsuse muutumise järgi, on ta liidukantslerina suutnud hoida tugevat moraalset selgroogu. Kriitilistel hetkedel on ta üksi või väikses ringis kaaludes langetanud suuri otsuseid, mis ei pruugi välise vaatluse põhjal minna kokku tema tavapärase kaasava ja ühendava stiiliga. Näiteks Fukushima katastroofi järel teatas Merkel kohe, et Saksamaa lõpetab tuumaenergiatootmise.

Samamoodi 2015. aasta pagulaskriisis. Seni oli Saksamaa Euroopa ühisele pagulaspoliitikale vastu põtkinud, aga kriisi ajal tegi Merkel põhjapaneva otsuse hakata immigrante vastu võtma. «Kui teda hakati selle eest kritiseerima, siis ta ütles, et kui tullakse ütlema, et me kriisi ajal näitame sõbralikku nägu ning selle eest nõutakse vabandust, siis see ei ole minu maa,» kirjeldas Tigasson Merkeli vastust. «See oli võib-olla kõige järsem väljaütlemine tema karjääri jooksul.»

AUKUSi lepingu puhul jäädakse napisõnaliseks

Euroopa ja USA poliitikas on viimasel nädalal palju tähelepanu saanud tuumaallveelaevade leping Austraalia ja Ühendkuningriigi ning USA vahel, millega heideti kõrvale Prantsusmaa. Saatejuht Neeme Raud kirjeldas, et eelmisel nädalal New Yorgis toimunud ÜRO peaassamblee kulissides oli see olnud kõige enam arutletud küsimus. Suursaadik Alar Streimann nõustus, et tegemist on suure teemaga ka Saksamaal, kuigi avalikkuses ehk sellest nii palju ei räägita.

Ta selgitas, et praeguse valitsuse välisminister oli sotside ridadest, kaitseminister aga konservatiiv. Mõlemad olid selgelt teadlikud, et iga nende valesti öeldud sõna või toonivalik võib valimistel hääli maksma minna. Streimann kirjeldas, et välisministeerium kommenteeris olukorda napilt, aga näiteks konservatiivide fraktsiooni asejuht parlamendis ütles selgelt, et Saksamaa peaks olema Prantsusmaaga solidaarne.

Tema sõnul vaatab aga valitsus kindlasti, kas lepe oli kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sest Saksamaa peab oluliseks pingelõdvendumist ja relvastuse vähendamist.

Raud tõi välja, et Austraalia lepe sõlmiti ennekõike Hiina vastu. USA jaoks on Hiina tõusnud maailma areenil rivaaliks number üks. Ta uuris suursaadikult, kui palju räägitakse Hiinast Saksamaal.

Streimann vastas, et USA ja Hiina suhete puhul on Saksamaal määravaks majanduslik kontekst. Saksamaa on suur eksportöör Ameerika turule, aga nad on ka investeerinud väga palju Hiina. Hiinast tuuakse väga palju sisendkomponente Saksamaale. Seetõttu on Saksamaa tihedalt seotud mõlema riigi majandusega ning Saksa poliitikud on küllalt ettevaatlikud mistahes järskude muudatuste suhtes.

Erinevalt ameeriklastest näevad sakslased, et Hiina on teatud küsimustes küll rivaal, aga teistes teemades jällegi partner. Streimanni sõnul on aga sakslased talle selgitanud, et nad kardavad teha ennatlikke samme juhuks, kui USA ja Hiina peaksid ikkagi jõudma suurele kokkuleppele. Väga palju hakkab sõltuma uuest valitsusest, sest üleminekuajal midagi olulist ei tehta.

Eestit mõjutab, kuhu pööratakse Saksamaa majanduslaev

Meile väga olulises küsimuses ehk suhetes Venemaaga valitseb Saksamaal teatud ambivalentsus. Streimann kirjeldas, kuidas tavalised sakslased on talle veendunult rääkinud, et valitsus teeb valesti, kui nad Venemaaga ei suhtle. Firmad, kellel on suured ärihuvid Venemaal tegutsemiseks, on koondunud ning proovivad niimoodi valitsust mõjutada. Küsimuseks on, kas Merkeli järeltulija suudab tema välispoliitiliselt rahulikku ja tasakaalustavat rolli edasi täita.

Eesti puhul rõhutas suursaadik, et meie töötame heal meelel iga Saksamaa valitsusega. Ta tõi välja, et Eestil on palju praktilisi koostööprojekte üksikute liidumaadega, mis mõjutavad suhteid ning nende liidumaade inimeste kaudu saab Eesti mingil määral mõjutada Saksamaa suurt poliitikat. Seetõttu pole tema hinnangul Eesti-Saksa suhete kontekstis mõtet ületähtsustada, milline täpselt saab olema uus valitsus. «Meil on alati olnud kõigiga võimalik hästi läbi saada,» ütles Streimann.

Küll aga hakkab tema sõnul Eestit mõjutama, kuhu Saksamaa uus valitsus pöörab oma suure majanduslaeva. Ta selgitas, et kõik, mida sakslased teevad energias või tööstuses, jõuab mõne aja pärast ka Eestisse. Näiteks kliima- ja energiateemalised arutelud on Saksamaal käinud aastakümneid ning hilinenult on need jõudnud nüüd ka Eestisse.