Metsandusalast nõu ja abi Timberist saab, kuid metsaspetsialistid saavad neid erinevaid lugusid kuulates nõustada metsaomanikku, kes pole veel selget otsust langetanud, vaid teatud piirini. „Saame välja tuua ühe või teise variandi eelised ja miinused ning teha metsale ka esimese hinnakalkulatsiooni, kuid otsuse, kas müüa või mitte, peab maaomanik langetama ise. On neid, kes langetavad otsuse kohe ja panevad rattad veerema, kuid on palju ka neid, kes võtavad mõtlemisaega, helistavad tagasi täpsustuste saamiseks ja võtavad veel mõtlemisaega. Seepärast ongi hea, et meil Timberis on konsultatsioon metsaomanikele tasuta ning inimesed saavad rahulikult läbi mõelda, kuidas liikuda edasi,“ toob Veedla välja.
Kui Urmo huvi metsa vastu oli leige, siis teisi kosilasi leidus küllaga
Kui Timberis on kokkuleppeliselt kõigi metsaspetsialistide vahel paika pandud, et ühelegi metsaomanikule ei tohi müügimõtteid peale suruda või mõnel muul moel müüma meelitada ja kõigile on üheselt selge, et metsaomanik peab olema vaba otsustama, kuidas oma varaga ümber käia ja kas müüa oma mets Timberi metsaoksjoni keskkonna kaudu või mõnel muul moel, siis paraku agressiivseid vahendajaid, kes metsaomanikke tüütute telefonikõnedega pommitavad, leidub palju. Nii leidus ka Urmo põllu- ja metsamaale lugematu arv kosilasi.
Urmole kuulusid kinnistud, mille metsapindala oli 1,7 ha ja põllumaa suurusega 0,17 ha. Arvestades, et metsa pinda kuigi palju seal polnud, metsakinnistu asus Lahemaa piiranguvööndis raskesti ligipääsetavas kohas, kus polnud juurdepääsuteid, siis tulid telefonihelistajatelt ka vastavad hinnapakkumised, mis jäid keskmiselt paarituhande euro kanti. „Esimesed ostuhuvilised nende kinnistute kohta hakkasid helistama pakun, et umbes 5-7 aastat tagasi. Kuna tollel ajal ei olnud minu jaoks kinnistu müümine üldsegi päevakorras, siis lahkelt lubasin neil saata endale kirjalikud pakkumused. Esimesed hinnad, mis ka e-kirjana saadeti olid seal suurusjärgus 2000€. Aastate jooksul küll telefonimüügiga pakutud hinnad ka veidi tõusid, kuid mitte palju, ulatudes maksimaalselt 3000 euroni,“ räägib Urmo, kes lisab, et helistajad aktiviseerusid korra aastas. Kas see oli aeg, kui metsaga tegelevatel inimestel oli rohkem aega või muidu igav, võib olla ehk hinnadki kõrgemad, ei oska mees kommenteerida. Ent pooled helistajatest ei viitsinud isegi telefoni teel tehtud pakkumist e-kirjaga saata. „Küll olid aga enamuses varmad nädala pärast üle helistama ja küsima, et kas ma olen mõelda jõudnud.“