«Euroopa kaitsevõime tõhustamist ning kübervõimekuse arendamist tuleb käsitleda kui esmatähtsat küsimust, sest küberrünnete korraldajad muutuvad järjest eripalgelisemaks, targemaks ja arvukamaks,» ütles Paet. «ELi kübertaseme tõstmine on vajalik eeldus ka Euroopa digitaalseks ja geopoliitiliseks eduks,» lisas ta.
Paeti sõnul tuleks keskenduda eelkõige tõhusamale koordineerimisele ja tihedamale infovahetusele liikmesriikide, ELi institutsioonide ja NATO liitlaste vahel. Tihe koostöö on vajalik ka ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja samu seisukohti jagavate demokraatlike riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikide, Lõuna-Korea, Jaapani, India, Austraalia ja Taiwaniga.
«ELi tasandil peame tegelema ka üldise küberarhitektuuri killustatuse küsimusega ning suurendama rahalisi ja küberkaitsega seotud personaliressursse, eelkõige küberluure analüütikute ja küberkriminalistika ekspertide arvu,» ütles Paet.
«Samuti pean oluliseks üldsuse teadlikkuse ja Euroopa kodanike oskuste suurendamist, et nad saaksid end küberrünnakute eest kaitsta,» ütles Paet. «EL ja liikmesriigid peaksid ka ÜRO egiidi all toimuvates aruteludes ja algatustes eeskuju näitama ning seisma riikide vastutustundliku käitumise eest küberruumis.»
Paeti raport ELi küberkaitsevõime olukorra kohta on täiskogu istungil hääletusel täna.