Lihtsalt ja lühidalt: miks on kasutusluba vaja ning kuidas seda saada?

Foto: Shutterstock

Kasutusluba tekitab paljudele peavalu ja segadust. Miks on hoonel kasutusluba üldse tarvis, mis saab siis, kui seda ei ole ning milliseid dokumente on vaja kasutusloa taotlemiseks?

Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele, selle tehno- ja elektrisüsteemid ning kandekonstruktsioonid on korras ning majas on ohutu elada. Lisaks sellele, et kasutusluba tagab turvatunde maja omanikule, annab see kindluse ka kohalikule omavalitsusele, et tema valitsusüksuses paiknevad ehitised on kasutamiseks ohutud, selgitab kasutuslubade taotlemisele spetsialiseerunud Projektibüroo müügijuht Joonas Annus.

Kui üldjuhul suudavad Projektibüroo spetsialistid kasutusloa jaoks vajalikud dokumendid kokku panna mõne nädalaga (lisandub dokumentide menetlemisele kuluv aeg kohalikus omavalitsuses, sõltuvalt omavalitsusest kolm kuni kuus kuud), siis keerulisemate projektide puhul võib kasutusloa taotlemine aega võtta isegi kuni aasta. Põhilised probleemid tekivad Joonas Annuse sõnul ebaseaduslikult ehitatud ehitistega, mis on püstitatud ehituskeelualadesse ning kõrvalkinnistutel asuvatele hoonetele liiga lähedale, minnes vastuollu tuleohutusnõuetega. Sama kehtib ka ebaseaduslikult laiendatud hoonete puhul.

Vaatamata sellele, et kasutusloa taotlemine võib vahel olla üsna keerukas ja pikaajaline protsess, ei ole kindlasti tegu vaid puhta formaalsusega, vaid sellel on lisaks hoone ohutuse tagamisele ka otsesed praktilised eelised.

• Kasutusluba tagab usaldusväärsuse panga ees

Pank jälgib laenu andes, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. Mõlemal on sama eesmärk – tagada ehitiste ja ehituse ohutus ja nõuetele vastavus. Pangale omakorda annab see kindlustunde, et vara, mille vastu nad laenu annavad, on kindel tagatis.

• Kasutusloa olemasolu kiirendab kinnisvara müüki

Kasutusloata hoonele on raske leida ostjat, kuna pank ei ole alati nõus seda finantseerima. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et kasutusloata kinnisvarale tuleb leida ostja, kes ei vaja pangalaenu. Kuid isegi need ostjad, kellel kogu raha kohe olemas, on muutunud teadlikumaks ega soovigi väga kinnisvara, millel dokumendid puudulikud. Seda seetõttu, et pärast ostu lasub juba neil kohustus dokumendid oma kuludega korda ajada. Kasutusloa olemasolu saab kontrollida elektroonilisest ehitisregistrist. Kui seal pole kasutusloa kohta infot, siis tasub pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti poole.

• Kasutusloa puudumisel võib kindlustus loobuda kahju hüvitamisest

Kui hoonel pole kasutusluba, siis ei pruugi kindlustus korvata kahjusid, sest puudub kinnitus, et õnnetus ei saanud alguse rikkis tehnosüsteemist.

Milliseid dokumente on kasutusloa saamiseks vaja?

Kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on eramaja või kortermajaga ning millal täpsemalt hoone ehitati. Joonas Annus selgitab, et hoonele, mis on ehitatud enne 1995. aastat ja mille kohta on ehitisregistris korrektne kanne ning mida pole pärast seda laiendatud või rekonstrueeritud, ei ole kasutusluba vaja, ent kui maja on pärast 1995. aastat ehitatud, laiendatud või rekonstrueeritud, on kasutusluba kohustuslik.

Pärast dokumentide esitamist tuleb kohaliku omavalitsuse esindaja koos Päästeameti spetsialistiga ehitise vastavust kontrollima. Võib juhtuda, et sõltuvalt hoonest on vaja ka täiendavate dokumentide esitamist.

Kel endal aega või teadmisi napib, saab kasutusloa saamiseks abi paluda Projektibüroolt. Vajalikud dokumendid saavad suure kogemusega spetsialistid kokku mõne nädalaga ning sõltuvalt kohalikust omavalitsusest võtab kasutusloa taotlemine aega kokku kolm kuni kuus kuud.

Projektibüroos tegutseb kokku 17 pikaajalise erialase kogemusega spetsialisti, kes tegelevad igapäevaselt ehitusdokumentatsioonidega. Tänu pikaajalisele kogemusele on Projektibüroo abil kasutusloa taotlemine kliendi jaoks optimaalsem ja mugavam.

ÜKSIKELAMU KASUTUSLOA TAOTLEMISEKS ON VAJA ESITADA

1. Ehitise ülevaatuse akt (kohaliku omavalitsuse nõue), millele tuleb võtta omaniku, ehitaja, omanikujärelevalve teostaja ning projekteerija allkirjad (kui nimetatud rollides on omanik ise, siis tuleb märkida vastavatesse lahtritesse omaniku nimi ja võtta allkiri).

2. Ehitusprojekt, esitada tuleb terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö- ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud. Muudatusprojekt tuleb esitada juhul, kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud.

3. Ehituspäevikud, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt. Päevikute puudumisel, on vaja koostada ehitise audit.

4. Kaetud tööde aktid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt. Aktide puudumisel on vaja koostada ehitise audit.

5. Ehituskoosolekute protokollid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt. Kui ehitaja ja omanikujärelevalve tegija on omanik ise ja ehitamine toimus enne 01.01.2003, siis ei ole päevikud, kaetud tööde aktid ja koosoleku protokollid nõutavad (sel juhul tuleb vastavasisuline kinnitus lisada ehitise ülevaatuse aktile).

6. Auditid, seadistus- ja katseprotokollid: a) elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; b) gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; c) ventilatsiooni mõõdistusprotokoll; d) küttesüsteemi katseprotokoll; e) vee- ja kanalisatsiooni survestamise protokollid.

7. Tehnovõrkude teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF-vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.

8. Ehitusjärgne topo-geodeetiline mõõdistus, mis kajastab kõiki ehitisi (hooned, rajatised, tehnovõrgud) ja kõrghaljastust. Mõõdistus ja joonised esitada vastavalt kehtivale korrale DWG või DGN failina koos kasutusloa taotlusega ehitisregistris geodeedi poolt allkirjastatult.

9. Tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt).

KORTERELAMUTE JA MITTE-ELAMUTE KASUTUSLOA TAOTLUSE JUURDE ON VAJA ESITADA

1. Ehitise ülevaatuse akt, millele tuleb võtta omaniku, ehitaja, omanikujärelevalve teostaja ning projekteerija allkirjad.

2. Ehitusprojekt, esitada tuleb kogu terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö- ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud.

3. Ehitusprojekti ekspertiis, kui ehitusseadustiku § 14 ja määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ kohaselt on ekspertiis nõutav.

4. Muudatusprojekt, tuleb esitada juhul kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud.

5. Ehituspäevikud, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.

6. Kaetud tööde aktid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.

7. Ehituskoosolekute protokollid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.

8. Auditid, seadistus- ja katseprotokollid: a) elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; b) gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; c) ventilatsiooni mõõteprotokoll; d) mürataseme mõõdistusprotokoll; e) valgustuse mõõteprotokoll; f) küttesüsteemi katseprotokoll; g) vee- ja kanalisatsiooni katsetamise protokollid; h) lifti audit.

9. Tehnosüsteemide teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF-vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.

10. Tehnovõrkude teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.

11. Ehitusjärgne topo-geodeetiline kontrollmõõdistus, mis peab olema koostatud ja esitatud vastavalt kehtivale korrale ja geodeedi poolt allkirjastatud.

12. Oluliste kandekonstruktsioonide toimivusdeklaratsioonid.

13. Vajalikud hooldusjuhendid

14. Tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt).