Vihakõne seaduse vastuvõtmine muudaks vaenukõne senist defineerimist ja karmistaks selle eest määratavaid karistusi.Foto: Christian Ohde/www.imago-images.de/Scanpix
Äsja avaldatud avaliku arvamuse küsitluse tulemustest selgus, et naised peavad Eesti ühiskonna peamiseks probleemiks vaenulikkust ja lõhestatust.
Arvestades, et naised moodustavad üle poole valijaskonnast, küsisin suuremate erakondade esindajatelt, kuidas nad kavatsevad probleemile leevendust tuua.
Signe Riisalo: laiem valikuvabadus aitab naiste kaasatust suurendada
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond).Foto: Gert Tali
Sotsiaalministeerium peab seisma selle eest, et iga inimene tunneks ennast Eestis hästi. Nii poliitikuna kui ministeeriumi töös keskendun sellele, et kõigi Eestis elavate inimeste õigused oleksid kaitstud ning võrdsed võimalused tagatud, sõltumata soost, vanusest, rahvusest, nahavärvist, usutunnistusest, erivajadusest, seksuaalsest sättumusest või veendumustest.
Ühiskond, kus erinevate inimeste õigused on tagatud, on ühtsem ning stabiilsem.
Palgalõhe ja naiste koormus abivajavate pereliikmete eest hoolitsemisel seab naise haavatavamasse olukorda ka pensionieas. Tänapäeva ühiskonnas peab naisel olema valik, kas käia tööl või jääda koju. Kindlasti ei saa kojujäämine olla naisele ühiskondlikult omistatud roll.
Minu peamised väljakutsed ministrina on tegeleda palgalõhe vähendamisega, sh edendada naiste kaasatust erialadel, kus meeste hõlmatus on olnud suurem, ning kujundada kvaliteetseid avalikke teenuseid peredele, et mõlemad vanemad saaksid soovi korral käia tööl ja omada ka isiklikku elu. Samuti korraldada pikaajalist hooldust, et tööealised inimesed saaks osaleda tööelus ning seista iganenud soorollide vastu.
