Sisuturundus
Kas Sinu kodus varitseb surmavalt ohtliku vingugaasi oht? Teeme selgeks, millistes seadmetes, kus ja kuidas vingugaas tekib
Levinumad kohad vingugaasi tekkimiseks on kõik kodud kus on kasutusel tahkisküttega küttekolded, näiteks ahi või puupliit. Lisaks siibri liiga varajasele sulgemisele mõjutab vingugaasi tekkimist veel paar tegurit. Vingugaas võib tekkida ka erinevates gaasil töötavates kütteseadmetes, olgu selleks gaasipliit või gaasiboiler. Ning unustada ei tohi ka siibrita otse korstnasse ühendatud kütteseadmeid, ka seal tekib vingugaasi ja ka see võib tuppa jõuda. Igasuguse küttekolde puhul on tähtis omada vingugaasiandurit, et nähtamatu tapja eest piisav eelhoiatus saada.
Mis on vingugaas?
Süsinikmonooksiid ehk vingugaas tekib süsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas ehk teisisõnu mittetäielikul põlemisel. Näiteks nii puit, maagaas kui ka propaan, mida kodumajapidamises kütmiseks kasutatakse, sisaldavad rohkesti süsinikku. Seega tekib nende hapnikuvaeses keskkonnas põlemisel kindlasti vingugaasi.
Kus ja kuidas aga sellised tingimused tekivad ja kuidas neid ära tunda?
Kõige levinum vingugaasi tekkimise põhjus on liiga vara suletud siiber, mis takistab puhta ja täieliku põlemise tulemusel tekkiva süsihappegaasi ehk CO2 liikumist korstna kaudu küttekoldest välja. Varajasel siibri sulgemisel täidetakse küttekolle süsihappegaasiga ning põlemiseks vajalik hapniku osakaal väheneb, suletud siibri tõttu aeglustub uue hapnikku peale vool ning edasine põlemine toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Selle tulemusena hakkab toimuma mittetäielik põlemine, mille produktiks on vingugaas. Kuum gaas soovib aga küttekoldest välja pääseda ning hakkab ahjuukse vahelt tuppa pressima. Vingugaas saab puitküttega koldes tekkida ka siis kui korsten ei tõmba piisavalt hästi või siiber pole piisavalt avatud. Nii tekib tekib jällegi olukord, kus põlemiseks vajalikku hapnikku ei jõua piisavalt küttekoldesse ning mittetäieliku põlemise tõttu tekib vingugaas, millest kõike ei tõmmata korstna kaudu välja, vaid osa lekib ka tuppa. Siin on oluline tähele panna, et halva tõmbe korral võib vingugaas tuppa saada ka siibrita küttekollete puhul. Tähtis on küttekoldeid ja korstnalõõre regulaarselt spetsialistidel kontrollida lasta, et selliseid olukordi vältida.
Üllatav olukord, mis võib vingugaasi kogunemist põhjustada
Veel üks olukord, mis võib mõjutada küttekolde põlemise ohutust, on maja soojustamine. Mitmed algselt loomuliku ventilatsiooniga majad, kus õhuvahetus toimus läbi akende pilude ja seinte ebatiheduste ei suuda enam peale soojustamist tagada piisavat õhuvahetust väliskeskkonnaga ning põlemiseks vajalikku hapnik ei jõua piisavas koguses tuppa. Lisaks võivad ohtu kujutada ka omavolilised ümberehitustööd, mille tulemusel ei saa kütteseadmed ettenähtud korras töötada.
Millele peab gaasikütteseadet paigaldades tähelepanu pöörama
Teine levinud olukord vingugaasi tekkimiseks on erinevate gaasikütteseadmete juures, mis sõltuvad põlemiseks vajaliku hapniku osas ümbritsevast õhust. Tihti pannakse seade väiksesse suletud ruumi või kappi, mis piirab põlemiseks vajaliku hapniku jõudmist põletini ning võib tekitada vingugaasi. Kõige levinum näide on väiksesse vannituppa paigaldatud gaasiboiler. Halvasti ventileeritud vannitoa korral võib ruum kiirelt eluohtliku koguse vingugaasiga täituda. Gaasikütteseadmetel on samuti tähtis, et põlemisrežiim oleks õigesti seadistatud. Põlemisrežiimi on võimalik üsna kergelt kontrollida põleva leegi värvust hinnates, kui leek on sinine, on kõik tavaliselt õige, kui leek on kollane on see märk, et midagi on valesti.
Vingugaasi on võimalik tuvastada vaid vinguanduri abil. See väike seade võib Sind päästa kõige hullemast. Nublu suitsu- ja vinguandur annab häiret nii tule- kui ka vinguohu korral. Ja kui sa ise ei saa abi kutsuda, aitab Sind G4S, kes abiväed kohale saadab. Telli oma kodu tule- ja vinguohutust valvama nutikas Nublu andur lehelt nublu.ee.