Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart otsustas sellel nädalal, et kõik linna koolid sunnitakse 4.–8. klassideni uuest nädalast kollektiivsele kaugõppele. Külli Taro, Tõnis Leht ja Kaspar Oja arutasid Kuku raadio saates «Poliitikaguru», kas tegemist on mõistliku otsusega ning kuidas laiemalt Eestis koroonaviirusega seis on.

Taro leidis, et selle nädala suur probleem on Tallinna otsus koolid kinni panna. Ta nõustus haridusministriga, et tegemist on ebaõiglusega nende koolide suhtes, kes on pingutanud, et vaktsineerida, hoida lapsi tervena ning kus nakatumine ei ole suur probleem. «Miks nemad peavad ennast kinni panema tänu sellele, et mõned teised koolid ei ole saanud hakkama?» heitis Taro ette.

Lisaks kritiseeris ta õigusriigi vaatest, et sellel nädalal otsustas valitsus koroonapiiranguid jälle tegema hakata niimoodi, et otsusele ei eelnenud eelnõu projekti ega seletuskirja. Samuti reguleerib Tallinn koolide sulgemist omavoliliselt pressiteadete, mitte õigusaktide kaudu, sest viimaseid neil lihtsalt ei ole.

Oja tõi välja, et ta on ise mudeldanud haiglate täituvust ning surmajuhtumite arvu. Viimane ei tõuse lineaarselt, sest kui haiglad on ülekoormatud, hakkab rohkem inimesi surema, kuna nad ei saa piisavat abi. Tema järeldab mudelist, et Eesti haiglasüsteemi võimekus on umbes 600 koroonapatsienti ning see on tase, kuhu me hakkame kohe jõudma.

«Nendel, kes on kõrge riskiga, tasuks nüüd olla küll hästi ettevaatlik, et seda viirust endale mitte külge saada,» pani Oja südamele. Taro märkis, et praegu on ka kõigi teiste haiguste tipphooaeg ning mitme tõvega korraga haiglasse sattudes on probleem väga suur.

Ta täiendas, et õdede ja arstide puudus ei ole uus probleem. Taro meenutas, et ta tegi juba 15 aastat tagasi riigikontrollis auditi, milles ka kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi tekkis meditsiinisüsteemis jätkusuutlikkuse probleem. Mida me selle vastu teinud oleme, küsis ta.

Leht pidi möönma, et suurt midagi. Keset akuutset kriisi personalipuudust ka kiiresti ei lahenda. Tema hinnangul on pandeemia kestnud nii kaua, et pole usutav inimeste iseeneslik mobiliseerumine. Kui on soov päriselt haiglate punasesse minekut vältida, siis oleks vaja piiranguid, mis vähendavad kontakte vähemalt kolmandiku, mitte 5 protsendi võrra.

Taro sõnas, et ta ei väsi meelde tuletamast, et koroonapandeemia kõrval on meil ka vaimse tervise pandeemia. Teadusartiklid erinevate riikide koroonastrateegia kohta järeldavad, et inimestel on väga raske taluda ebakindlust ning tunnet, et nad ei saa valitsust usaldada.

«Kui me vaatame viimast nädalat, siis koolilapsed, kes peaksid esmaspäeval kooli minema, ei tea tänaseni, kas nad siis lähevad või ei lähe kooli,» kritiseeris ta. Pole teada, kas materiaalselt vähemkindlustatud pered on jõudnud mõelda, kuidas tagada lastele kaugõppeks arvuti või koolid on jõudnud arvuteid laiali jagada. Noortel pole võimalust sisse seada neile väga olulist rutiini või teha pikemaajalisi plaane, sama ei saa teha ka vanemad. «Sellel on tegelikult väga laialdane mõju,» rõhutas Taro.