Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart otsustas sellel nädalal, et kõik linna koolid sunnitakse 4.–8. klassideni uuest nädalast kollektiivsele kaugõppele. Külli Taro, Tõnis Leht ja Kaspar Oja arutasid Kuku raadio saates «Poliitikaguru», kas tegemist on mõistliku otsusega ning kuidas laiemalt Eestis koroonaviirusega seis on.
Taro leidis, et selle nädala suur probleem on Tallinna otsus koolid kinni panna. Ta nõustus haridusministriga, et tegemist on ebaõiglusega nende koolide suhtes, kes on pingutanud, et vaktsineerida, hoida lapsi tervena ning kus nakatumine ei ole suur probleem. «Miks nemad peavad ennast kinni panema tänu sellele, et mõned teised koolid ei ole saanud hakkama?» heitis Taro ette.
Lisaks kritiseeris ta õigusriigi vaatest, et sellel nädalal otsustas valitsus koroonapiiranguid jälle tegema hakata niimoodi, et otsusele ei eelnenud eelnõu projekti ega seletuskirja. Samuti reguleerib Tallinn koolide sulgemist omavoliliselt pressiteadete, mitte õigusaktide kaudu, sest viimaseid neil lihtsalt ei ole.
Oja tõi välja, et ta on ise mudeldanud haiglate täituvust ning surmajuhtumite arvu. Viimane ei tõuse lineaarselt, sest kui haiglad on ülekoormatud, hakkab rohkem inimesi surema, kuna nad ei saa piisavat abi. Tema järeldab mudelist, et Eesti haiglasüsteemi võimekus on umbes 600 koroonapatsienti ning see on tase, kuhu me hakkame kohe jõudma.
«Nendel, kes on kõrge riskiga, tasuks nüüd olla küll hästi ettevaatlik, et seda viirust endale mitte külge saada,» pani Oja südamele. Taro märkis, et praegu on ka kõigi teiste haiguste tipphooaeg ning mitme tõvega korraga haiglasse sattudes on probleem väga suur.
Ta täiendas, et õdede ja arstide puudus ei ole uus probleem. Taro meenutas, et ta tegi juba 15 aastat tagasi riigikontrollis auditi, milles ka kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi tekkis meditsiinisüsteemis jätkusuutlikkuse probleem. Mida me selle vastu teinud oleme, küsis ta.