Naisele on kahtlustus esitatud ametialases võltsimises ja altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse kohaselt väljastas medõde Covid-19 immuniseerimise tõendeid vaktsineerimata inimestele ning võttis selle eest altkäemaksu. Esialgne kahtlustus puudutab ligi 20 episoodi, kuid menetluse käigus võib see arv muutuda.
Ühtlasi pidasid politseinikud kinni viis vahendajat, keda kahtlustatakse altkäemaksu vahendamises. Kahtlustuse kohaselt aitasid nad medõel leida kliente, kes oleksid valmis võltsitud immuniseerimise tõendi eest maksma.
Edasise menetluse käigus selgub, kui mitmele inimesele esitatakse kahtlustus altkäemaksu andmises.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul kasvas piirangute karmistamisel nõudlus võltsitud vaktsineerimise tõendite järele, näiteks otsisid inimesed sotsiaalmeedias kontakte ja võimalusi tõendi hankimiseks. «Immuniseerimise tõend on seaduse mõttes oluline dokument, samamoodi, nagu pass või ID-kaart, ning tõendi võltsimine ja selle kasutamine on seaduse rikkumine. Vaktsineerimine on praegu ühiskonnas väga aktuaalne teema, mistõttu püüab politsei välja selgitada, kas keegi teenib sellega ebaseaduslikku tulu või paneb toime muid rikkumisi. Töö käigus tegime kindlaks tervishoiutöötaja, kellele täna kahtlustus esitati,» ütles Kübarsepp. Tema sõnul õõnestab vaktsineerimata inimestele tõendi väljastamine kogu vaktsineerimisprotsessi ning ka piiranguid hoolikalt järgivate inimeste ja ülekoormuses töötavate arstide pingutusi.
«Pealtnägijale» laekusid esimesed vihjed libavaktsineerijatest tänavu sügise hakul. «Me märkasime tugevat huvi kasvu võltsitud vaktsineerimispasside vastu just peale piirangute karmistamist,» rääkis Kübarsepp «Pealtnägijale».
Kübarsepa sõnul on juhtum menetluslikult keeruline, sest tegemist on patsiendi ja meediku omavahelise suhtlusega kinnises ruumis ja mõlemad pooled on huvitatud, et tõde ei tuleks päevavalgele.
«Tõendite kogumise kõrval on edasise uurimise ajal oluline tagada, et kõnealune tervishoiutöötaja ei saaks jätkata immuniseerimise tõendite väljastamist inimestele, kes vaktsiini tegelikult ei saa. Sel põhjusel kaalub prokuratuur uute kuritegude toimepanemise vältimiseks taotleda kohtult naise ametist kõrvaldamist eeluurimise ajaks,» sõnas kriminaalmenetlust juhtiv Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Triinu Olev.
Kui kohus taotluse rahuldab, ei või naine käimasoleva menetluse ajal ühtegi tervishoiuteenust osutada.
Menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.
