Tänapäeva maailmas on piirid vaat et käegakatsutavad. Paljud piirid on kätte jõudnud, ennast näidanud ja meid hoiatama hakanud. Piirid saadavad inimolendit hällist hauani. Kasvatus on piiride seadmine, vastutuse ja vabaduse vastuolus tee leidmine. Kas suudame kasvatada uut põlvkonda piire tunnistama, vajadusel piire ületama, aga teisalt neisse aukartusega suhtuma?

Eesti Kultuuri Koja kuuendas saates arutlevad Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme, orientalist Märt Läänemets ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Jaan Ross, kuidas heiastuvad piirid ühiskonnas ja inimeses.

Märt Läänemets. FOTO: Kristjan Teedema

Taskuhääling tõukus Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsist «Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates», mis toimub 19. novembril kell 11 ja mida kantakse üle Postimehe veebis.

Läänemets mõtiskles, et inimlik loomus on elada praeguses hetkes ja seetõttu tundubki, et piiride teema on olulisem kui kunagi varem. Talle endale meeldib vaadelda küsimusi kaugema ajaloolise perspektiiviga ja uurida muistsete mõttetarkade tekste, et selgitada, kuidas need on kujundanud seda maailma, mis meid on tänasesse päeva välja toonud.

Ross tõi esile Samuel Huntingtoni teooria tsivilisatsioonide kokkupõrkest. Läänemetsa hinnangul on tegemist ühe teooriaga, mille valguses vaadata globaalsete konfliktide allikaid, aga ta ei kipu nõus olema teesiga, et konfliktid tulenevad tsivilisatsioonide kultuurilistest eripäradest.

Selle asemel võib öelda, et igasuguste konfliktide põhjuseks on inimese ürgses olemuses olev varjukülg, mida võib sõnastada kui võimuiha ja omakasupüüdu. Need omakorda võimenduvad tribalistlikus meie-nemad vastuolus. «Minu jaoks piirid jooksevad ikkagi eeskätt läbi inimese mõtlemise,» sõnas Läänemets. «Kõik, mis toimub ühiskonna ja poliitilisel tasandil, sõdades ja vägivallas, see on lihtsalt selle väljund ja võimendus.»

Jaan Ross. FOTO: Mihkel Maripuu

Ross leidis, et globaalsel tasandil on piirid hägustumas. Ta põhjendas, et sisseränne kolmandatest riikidest on Euroopa südamesse ehk Saksamaale ja eriti Prantsusmaale olnud nii tugev, et näib, justkui ühiskond ei suuda enam integreerida sisserändajate kogukondi, kes tahavad elada oma elu ja niimoodi esitavad väljakutse traditsioonilisele või põlis-prantsuse ühiskonnale. «See on probleem, millele ma ei näe otseselt lahendust,» märkis Ross. «Ma ei saa hästi aru, kuhu see kõik võiks välja jõuda.»

Saates räägiti veel:

  • Mis piirid inimeses on?
  • Kas piirid aitavad kaasa või takistavad vaimset edasiminekut ja ligimesearmastuse arengut?
  • Mida tähendavad piirid koolis ja muusikas?
  • Mida peaksime piiride küsimuses tegema?

Head kuulamist!