Rein Lang ja Väino Koorberg arutlesid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses», kuidas peaksid meediaettevõtted Google'i uksele koputama, mis ohud peituvad Valgevene-Poola piirikriisi kajastamises ning kuidas paistab välja kiirkorras piiriehitus.

Eelmisel nädalal kinnitas valitsus 2021.–2030. aasta kultuuri arengukava. Seejuures sai kinnitust mõte, et kultuuri sildi all võiks arendada meediapoliitikat. Eriti praegusel ajal, mis on Koorbergi hinnangul meediale keeruline.

Ta leidis dokumenti lugedes mitu kohta, kus ajakirjandusest on räägitud: käsitledes kultuuriajakirjandust ja avalik-õiguslikku meediat, analüüsides kvaliteetse inforuumi vajadust ning põhjendades, miks on vaja just eestikeelset ajakirjandust.

Arengukava autorid muretsevad siinsel turul eelisseisundis olevate välismaiste platvormide suure mõju pärast. Koorberg tõi välja, et nüüdseks on Saksamaa jõudnud Google'iga kokkuleppele, mille järgi peab internetiplatvorm hakkama ajakirjandusettevõtete otsingutulemuste kuvamise eest tasuma ehk sisu tootmise eest maksma. Varasemalt on nad saates rääkinud, kuidas samasuguse kokkuleppe on saavutanud Austraalia ja Prantsusmaa.

Meediafirmad Google'ilt raha nõutamas

Langi sõnul peaks riiklik poliitika tagama, et turul oldaks reklaamiraha kogumises Google'i ja teiste sotsiaalmeedia hiidudega võrdses positsioonis. Miljoni dollari küsimus on see, kuidas seda saavutada.

Saksamaal saavutasid kokkuleppe ajalehtede kirjastajad ehk meediafirmad, mitte Saksamaa või liidumaade valitsused. Prantsusmaal tema teadmiste järgi samamoodi, kuigi Prantsusmaal on riiklik positsioon läbirääkimistes märksa suurema kaaluga.

Lang ei saa aru, et kui reklaamiraha ärakorjamine on Eestis probleem, siis peaksid meediafirmad ammu koputama Google'i uksele. Nad saaksid öelda, et menetluses on eelnõu, mis annab meediafirmadele õiguse Google'ilt raha nõuda, aga räägime juba ilma seaduseta läbi, argumenteeris Lang.

«Aga ei miskit. Ei ole kuulda, et Eesti Meedialiit oleks Google'it väga palju tülitanud selles küsimuses,» kirjeldas Lang. «Mind huvitab: miks?»

Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku stuudios. FOTO: Tairo Lutter

Koorberg vahendas Eesti Meedialiidu selgitust, mille järgi on Eesti nii väike, et sotsiaalmeedia hiidude tähelepanu pälvida on keeruline. Teine probleem ongi see, et Eesti ajakirjandusfirmadel ei ole sama seaduslikku alust nagu Saksamaal, Prantsusmaal või Austraalias. Osalt on asjaga seotud autoriõiguste seadus, mis on sellel nädalal Riigikogu täiskogu ees, nii et võib loota edasiminekut.

«Kui Eesti riik ei ole suutnud Google'i-suguste uksele koputada ja jalga ukse vahele saada, siis vaevalt et Eesti riigist pisut väiksemad meediaettevõtted seda kohe esimese hooga saavad,» sõnas Koorberg. Ta on siiski selles osas Langiga nõus, et meediaettevõtetel võiks olla ette valmistatud juriidiline positsioon, mille toel läbirääkimistele minna.

Ajakirjanikud või patrioodid?

Saatejuhid jätkasid eelmises saates alanud Valgevene-Poola piirikriisist ajendatud arutelu, mida peaksid ajakirjanikud tegema, et nad ei võtaks endale hübriidkonfliktis tööriista rolli. Läinud nädalal läks vaidlus edasi, sest Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits palus sotsiaalmeedias enam mitte teha intervjuusid inimestega, kes on toodud Poola piirile või on seda illegaalselt ületanud.

Pulleritsu hinnangul võiks selle asemel teha lugusid Poola piirivalvuritest, kes tema sõnade kohaselt Euroopa piiri kaitsevad ja on sellega tõelised kangelased.

Lang tõstis esile Eestit külastanud Poola peaminister Mateusz Morawiecki seisukoha. Morawiecki leidis, et hübriidkonfliktis on vaja relvi propagandasõjaks. Lang meenutas, et nad rääkisid eelmises saates, kuidas Valgevene ja Venemaa on pannud Euroopa Liidu kahvlisse.

Ta selgitas, et Euroopa Liidu üks nurgakive on inimõiguste kaitse ning autokraatlike riikide juhid mängivad võimalusele, et Euroopas hakkavad pead tõstma hääled, kelle jaoks inimväärikuse kaitse on olulisem kui poliitika. Seetõttu on Poola ja Leedu võtnud kasutusele üsna drakoonilised abinõud, et vastavat kuvandit ei tekiks.

Poola piirivalvurid Valgevene-Poola piiril.  FOTO: Sergei Bobylev/TASS/Scanpix

Koorberg mõtiskles, kas ajakirjandus on sellises ajas, kus iga ajakirjanik tunneb ajakirjanduskorüfeed Juhan Peeglit parafraseerides, et ajakirjanik sa ju võid olla, aga kodanik ja patrioot sa pead olema. «Kuidas peaks ajakirjandus käituma? Minu meelest me ei ole sõjas. Ajakirjanduse üldiseid tegutsemispõhimõtteid ehk objektiivsus, tasakaalustatus, kõigekülgsus ei ole keegi ära muutnud,» lausus ta.

Seetõttu tekib tal küsimus, et kui tehakse üleskutseid võtta selge positsioon ning kajastada konflikti vaid ühe poole vaatenurgast, isegi kui see on Eesti huvidest lähtuv, kas siis ikkagi on tegemist ajakirjandusega.

Lang kordas oma eelmises saates öeldud sõnu, et ajakirjanik peab olema piisavalt tark, et mitte muutuda mutrivõtmeks Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka tööriistakastis. Koorberg tõi välja ERRi ajakirjaniku Epp Ehandi vastuse Pulleritsule. Ehand leidis, et migrandid on osa probleemist ning nende näitamine on osa kriisi vahendamisest. Ka Lang leidis, et Ehandi tehtud lugudele ei ole midagi ette heita.

Piiri ehitamine on veninud

Koorberg tõstis esile Eesti Kaitseväe erakorralise õppuse, mille käigus on idapiirile hakatud okastraati vedama. Selle raames said poliitikud kinnitada, et Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem.

Lang märkis, et sellises käsitluses on hirmu ja hüsteeria õhkkond kerge tekkima, kui riigi kõige olulisem uudistesaade pühendab palju ruumi idapiirile traadibarrikaadide püstitamisele, justkui seda oleks kohe vaja.

Koorberg meenutas, et piiri kindlustamise vajadusest on räägitud kaitsepolitsei töötaja Eston Kohvri kinnivõtmisest 2014. aastal alates. Kogu aeg aga on antud selgitusi, et hind on liiga kallis ja pind on liiga soine.

Eesti kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani külastasid lisaõppekogunemist Okas. FOTO: Kaitseministeerium

Lang sõnas, et olukord jätab saamatu mulje küll, arvestades, millal tekkis poliitiline initsiatiiv füüsilise piiritõkke väljaehitamiseks ning kus täna ollakse. «See aeg on olnud väga pikk ja tulemused on keskpärased,» heitis ta ette. Nii tuleb täna leida ajutisi lahendusi, mis lõppastmes viivad maksumuse ikka sama kalliks kui esimene, liiga kalliks peetud projekt.

Eile õhtul haaras teda nõutus, kui ta vaatas uudislõiku Narva jõepõhja ehitatavast piirirajatisest. Eesti jõuametkonnad ja riiklik kommunikatsioon on võtnud eesmärgiks näidata, kuidas nad võtavad piiri kaitseks kasutusele abinõusid. Lang rõhutas aga, et selle saatel ei tohiks luua hirmuõhustikku.

«Hüsteeria õhkkonna tekitamine ei ole mingil juhul mõistlik,» ütles ta. «See, et traati pannakse ja kraavi kaevatakse, on täiesti loomulik. Kas seda peab eksponeerima sellises vormis ja sellises ulatuses, on minu jaoks väga kaheldav.»