«20midagi» taskuhäälingus on Ave Kongol külas eesti muusik, arranžeerija ja produtsent Mari Meentalo, kes oma loomingus põimib pärimus- ja elektroonilist muusikat. «Iseenda eest sa ei põgene,» võttis Mari oma teekonna kokku. «Ma püüdsin ka muusikat tükk aega hobina hoida, aga lihtsalt ei suutnud enam iseendaga võidelda. Andsin alla, nüüd ma olen muusik!»

Mari jutustas, et ta on muusikaga tegelenud vähem või rohkem teadlikult kogu elu, aga südamesoovile järele andmine käis ikka üle kivide ja kändude. Heaks alguse pidepunktiks on ema ütelus, et Mari hakkas laulma enne kui rääkima. Kuni keskkooli lõpuni õppis ta muusikakoolis erinevaid pille ja tegeles laulmisega.

Täiskasvanuks saades aga tundis ta ise ja sai ka väljastpoolt signaale, et muusika pole ikka päris see, millega noor inimene tegelema peaks, vali nüüd midagi normaalsemat ja korralikumat, mis raha sisse tooks. «Lasin ennast nii palju mõjutada, et peale keskkooli läksin õppima maaülikooli maastikuarhitektuuri. Aga õpingute jooksul sain aru, et ega see ei pruugi nüüd ka see eriala olla, mis sulle korralikult leiva laua peale toob!» naeris ta.

Nii jõudis ta veel paberid sisse anda kunstiakadeemiasse urbanistika erialale, aga magistrit ta ära ei lõpetanudki, sest ei jõudnud istuda kogu oma ärkveloleku aja arvuti taga. Mitte et tal nüüd elu palju ekraanivabam oleks. Mari jutust selgub,et ta on ringiga arvuti taha tagasi jõudnud, sest muusiku elu ei ole ainult laval esinemine. See on ka väga palju korraldust, kirjavahetust, projektide kirjutamist ja nende aruandlust.

Pärast kõrvalepõikeid Tartu ja Tallinna ülikoolidesse läks ta Viljandi kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat õppima. Ta tahtis saada tuttavaks inimestega, keda ta oli varem nii palju lavadel mängimas ja etnolaagrites õpetamas näinud. Mari meenutas, kuidas ta kord harjutusklassis pilli mängides vaatas peeglisse ja mõtles: «Vau, ma elangi seda unistust, kuhu ma tahtsin jõuda. Siit saab ainult edasi minna!»

Viljandis lõi ta koolikaaslase Johannes Ahuniga bändi Oopuse, mis ühendab Eesti pärimusmuusika elektroonilise tantsumuusikaga. Neil on kambas ka valguskunstnik Aleksander Sprohgis ja fotokunstnik Kerttu Kruusla.

«Meil pole kunagi olnud otseselt püüdu eristuda, aga meie jaoks on algusest peale olnud hästi oluline, et valgus ja visuaalid ja muusika loovad koos selle, mida me soovime esitada,» selgitas Mari. Paljude teiste artistide esinemist vaadates on talle jäänud mulje, et nad ei tea, kuidas valguse ja visuaaliga rõhutada oma esinemist. Mõnel juhul võib see ikkagi hästi välja kukkuda, aga enamasti on tulemus suvaline.

Oopus on läinud teist teed, sest valguskunstnik on neil bändi põhiliikmeks ning kõigi lugude puhul mõeldakse läbi, kuidas neid visuaalselt esitada. Omapäraks on ka asjaolu, et nad tihtipeale esinevad publiku sees.

Mari võrdles, et pärimusmuusikud olidki tavaliselt pidulistega koos tantsuplatsil ning nende ülesandeks oli hoida meeleolu üleval. «Me oleme publikuala keskel ja loome nii teistmoodi õhustiku. Inimesed saavad lähedale tulla, me hüppame kõik koos muusikaga ühes rütmis. See on hästi vägev kogemus,» kirjeldas ta.

Saates sai vastuse palju põnevaid küsimusi:

  • Millise Eesti muusiku esinemine raputas Mari maailma läbi?
  • Mida tähendab muusikutöö väikeettevõtluse vaatenurgast? Kuidas see välja näeb, milliseid tabusid tuleb ületada?
  • Milliseid oskusi ja omadusi on muusikutee jalge alla võtnud inimestel vaja?
  • Miks on bändiliikmed hakanud ise vähendama aega, mida nad stuudios veedavad?
  • Kuidas jõudis Oopus Tallinn Music Week 2021 folktroonika lava kureerimiseni? Mida nad sellest õppisid?

Head kuulamist!

Saatejuht on Ave Kongo, kes on avara silmaringiga ja uudishimulik inimene, kel muuhulgas on varasalves teadmised kunstist ja maastikuarhitektuurist. Talle meeldib väga püüda lugusid inimestest ja inimestega – kas fotoaparaadi kaudu või vahetult suheldes.

«20midagi» on kuulatav Postimehe veebis, Spotifys, iTunesis ja teistes taskuhäälingute rakendustes.

Oopus: Aleksander Sprohgis, Mari Meentalo ja Johannes Ahun. FOTO: Kerttu Kruusla