T, 9.08.2022
POLIITIKAGURU ⟩ Andreas Kaju: lõiketraat inimest ikkagi ei pea
Otse Postimehest: Andreas Kaju ja Erkki Bahovski. Saatejuht Nele Kullerkupp. Tallinn. 20.01.2020. Foto: Remo Tõnismäe/Postimees Foto: Remo Tõnismäe
Kuku Raadio
Andreas Kaju: lõiketraat inimest ikkagi ei pea
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4

Tallinna Tehnikaülikooli teadmussiirde juht Külli Taro ning Poliitikaguru toimetajad Andreas Kaju ja Keit Kasemets arutasid Kuku raadio saates «Poliitikaguru», milline tähendus on reservõppekogunemise Okas käigus Eesti-Vene piirile paigaldatud 36,7 kilomeetril lõiketraadil. 

Kaju tõi esile, et kaitseväel oli reservõppekogunemine ja pioneeriüksuste kutsumine nagunii plaanis, nüüd aga sai seda asjalikult ära kasutada. Tähelepanelikumad kaitsepoliitika jälgijad võisid juba aastaid tagasi tähele panna, et kaitseväe juht kindralleitnant Martin Herem on rääkinud võimalusest massilise ebaseadusliku piiriületuse tõrjumiseks või muudel julgeolekukaalutlustel lasta pioneeriüksustel lõiketraati piirile vedada.

Ta kutsus siiski üles realistlikult võtma, kui suure kaitse lõiketraat piiril annab. «Lõiketraat, olgu ta nii terav kui tahes, inimest ikkagi ei pea. Võib-olla peab looma,» märkis Kaju ja selgitas, et massilist ebaseaduslikku piiriületust tõkestavad ettevalmistuse ja relvastusega inimesed teisel pool, mida on näha Valgevene-Poola ja Valgevene-Leedu piiril.

Kaju tõi välja, et lõiketraadi mõte on fikseerida koht, kus piiri rikutakse, mida siis omakorda saab videomaterjaliga tõestada. Samuti on see omistusaktiks Venemaa suunal ehk Eesti näitab rahvusvahelisel tasandil, kust on meie hinnangul pärit initsiatiiv lasta Valgevenel kasutada migrante lääneriikide ründamiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht Külli Taro.
Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht Külli Taro. Foto: Rene Riisalu

Külli Taro täiendas, et tema ise pole traadirajatisi näinud ning ei hakka hindama, kui vajalikud need on. Küll aga pani teda konkreetse õppuse puhul muretsema, et meedias avaldati ka väiteid, et kaitsevägi ei leppinud alati kohalike inimestega nende maa kasutamise osas kokku. «Ma ei tea, kas see on päris tõsi, aga selliste õppuste läbiviimisel kindlasti ei tasu enda inimestega tülli minna,» sõnas Taro.

Üldiselt on tema sõnul poliitikud praegu olukorras, kus tajutakse survet midagi ära teha. Õppus ja teiste riigipeadega kohtumine on avalikkuse survele vastu tulemiseks sümboolselt olulised käigud. Taro meenutas siiski, et riigipiiri väljaehitamist lubati Eesti 100. aastapäevaks. 2015. aastal panid president Toomas Hendrik Ilves ja siseminister Hanno Pevkur püsti esimese piiriposti.

Nüüd on tähtajad järjest nihkunud. 2019. aastal avaldas riigikontroll auditis, et esimese etapi hanked on välja kuulutatud. Viimases eelarves nähti siseministeeriumile ette kaks miljonit eurot maismaa valvamiseks tehniliste vahendite soetamiseks, aga see pole piiriehitus.

Keit Kasemets hindas, et lõiketraat on moraali tõstev aktsioon. Leedule ja Poolale on keeruline, et piir Valgevenega on neil sadu kilomeetreid pikk ning kuskil pole piirirajatised hästi välja ehitatud.

Kui Eestis oleks algusest peale ära otsustatud, et piiri väljaehitamiseks kõlbab ainult lõiketraat või füüsiline tõke, siis oleks see Kasemetsa hinnangul juba ammu ära tehtud. Aga kuna järjest hakati plaanile lisama kihte ja nõudmisi, siis kulud kasvasid ning jõuti vähem ära teha.

Euroopa Komisjoni esindaja Keit Kasemets. 
Euroopa Komisjoni esindaja Keit Kasemets. Foto: Andres Haabu

Ta lisas, et täna on siiski võimalik kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid piiri ehitamiseks. Kuigi Euroopa Komisjon ei finantseeri tara ehitamist, siis tehnilist järelevalvet saab ELi eelarvest rahastada ning seda liikmesriigid ka kasutavad.

Kaju sõnas, et kuigi paljud poliitikud tajuvad ühiskonna ootusi, siis kaitse- ja julgeoleku küsimustes on sama palju kui mitte rohkemgi poliitikuid, kes ei julge midagi teha. «Neil on tubliduse kramp või hirm, et kui nad midagi teevad või ütlevad, siis see lõhub inimeste turvatunnet, mitte ei ehita seda juurde,» kirjeldas Kaju suhtumist. Kasemets täiendas, et ka ametnike seas on mitu koolkonda.

Kaju ootab lisaks Martin Heremile julget tegutsemist ja signaalide andmist ka tsiviilliidritelt. Ta märkis juurde, et kaitseminister Kalle Laanet on siiski ka tegutsenud. Taro lisas, et meil on politsei- ja piirivalveamet, aga täna tegutseb kaitsevägi. Kasemets täpsustas, et nad tegutsevad siiski koos.

Märksõnad
Tagasi üles