Noor naine Karmen Kozma, raamatu «Hull. Otse ja ausalt» autor, rääkis oma psüühilisest haigusest ja sellele järgnenud püsivast depressioonist. Karmenile ja meie depressiooni põdevatele lugejatele annab nõu psühholoog Nikita Grigorjev.
«Pärast tõsiseid emotsionaalseid üleelamisi läksin lihtsalt voodisse ja lamasin neli kuud. Motivatsioon elu suhtes langes, kõik emotsioonid olid üdini negatiivsed ja kui lõpuks üles tõusin ja peeglist oma tühja pilku ja nende kuude jooksul paarikümmet lisandunud kilogrammi nägin, sain aru: minuga on ikka midagi väga valesti!» jagas Karmen.
Karmen elas üle tugeva šoki, kui ta vaimselt kokku varises ja psühhiaatriakliinikusse sattus. Kaks tõsist diagnoosi – bipolaarne häire ja skisofreenia – kutsusid noores naises esile depressiivse reaktsiooni. Toimetulek endaga oli Karmeni jaoks eluliselt tähtis.
Psühhiaatri juurde läks ta koos emaga. «Ema püüdis minuga väga rahulikult suhelda, et mind mitte üleliia traumeerida. Tal oli raske, nägin seda. Aga ta ütles, et on minu üle uhke ja et me saame sellega hakkama. Ja see aitas. Mu parim sõber käitus minuga nii, nagu oleksin endine, ja ma tundsin, et sotsiaalne elu on minu jaoks oluline ka depressiivses seisundis,» ütles Karmen.
«Tabletid ja kohtumised psühholoogiga tegid oma töö: hakkasin tasapisi voodist tõusma ja kodus midagi tegema. Seejärel tundsin, et on aeg tööle ja ülikooli minna. Üldiselt läks kõik hästi. Ümbritsevad inimesed teadsid nii minu kokkukukkumisest kui depressioonist, aga nende reaktsiooni ja suhtumisega ei olnud mingeid probleeme.»
Peale juhtunut leidis Karmen eneses jõudu kirjutada raamat pealkirjaga «Hull. Otse ja ausalt», mis just nii, otse ja ausalt, räägib tema vaimsetest probleemidest.