Depressiooni seljatamisel on kesksel kohal elumuutused, nendivad Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater dr. Ants Kask ning kliiniline neuropsühholoog René Randver. Depressiooni murdmisel on oluline lõhkuda arenenud negatiivse tagasiside mehhanism, mis toodab lootusetuse tunnet ning seda saab teha muuhulgas planeerides üritusi ja tegevusi, mis tekitavad inimeses elevust ja positiivset ootust homse osas.
On paratamatu, et pikaldases kriisiolukorras elades ja toimetades tekib inimestel väsimus ja kurnatus, kuid igasugused vaevused, mida kogetakse, ei ole tingimata veel haigus, ütleb dr. Kask. Tema sõnul võib vaevusi leevendada ning haigusi ennetada lihtsalt koormuse vähendamine ning rohkem puhkeaega. „Lihtsalt paha tuju ei pruugi veel olla depressioon“, lisab René Randver, kelle sõnul on stressirohkes olukorras igati normaalne, et kõik ei sujugi tavapärase kergusega.
Pingete kuhjudes tuleks esmalt võtta aeg maha, mõtiskleda endamisi ning võimalusel rääkida endale oluliste inimestega, vahetada mõtteid – milline on seisund, mida teha, kuidas edasi. „Loomulikult tasub ka lugeda lisaks erinevaid materjale, aga siin saab kindlasti olema üks väljakutse see, et milliseid allikaid tänapäeval saab usaldada,“ hoiatab René Randver. Adekvaatset infot ja soovitusi oma tervise kohta saab näiteks perearstikeskustest ja perearsti infoliinilt 1220. Samuti võib usaldada riiklike haiglate ja kliinikute kodulehtedel olevat teavet. Veel soovitavad spetsialistid vaimse tervise küsimustes esmase info allikana vaimse tervise portaali www.peaasi.ee kodulehte, kust leiab nii inimeste kogemuslugusid, soovitusi kui ka kontakte, kust abi saada.
Depressiooni põhilisteks tundemärkideks on alanenud meeleolu, huvipuudus ja rõõmutus ning jõuetus (sh väsimus- ja kurnatusetunne). Selline seisund peaks kestma püsivalt – minimaalselt kahe nädala vältel. See välistab dr. Kase sõnul mõne keskkonnast või mingist sündmusest tingitud ajutise reaktsiooni. Depressiooni puhul kannatab igapäevaelu, sest inimene ei tule enam oma rollides tavapäraste tegevustega toime – lisaks ülalmainitud põhilistele tundemärkidele võib tal olla raskusi keskendumise või unega ning kannatab tööalane produktiivsus. „Sageli tekivad ka madal enesehinnang, alaväärsustunne ning mitmesugused enesesüüdistused. Inimene kaotab usu, et miskit positiivset võiks veel ees oodata ning heidab meelt,“ selgitab dr. Kask. Psühhiaater lisab, et sageli võib meeleolumuutustele lisanduda ärevus ja mitmesugused erinevad kehalised vaevused.
