President Karis: EL peab vajadusel kiiresti reageerima Venemaa eskalatsioonile Ukraina piiril
«Venemaa vägede koondumine Ukraina piiride vahetus läheduses on muret tekitav ning olukorra edasine võimalik eskaleerumine oleks äärmiselt ohtlik ja seaks ohtu mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa julgeoleku,» ütles president Alar Karis kohtumistel Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Charles Micheliga. Riigipea sõnas, et Venemaa läbipaistmatu tegevus Ukraina piiridel on vastuvõetamatu ning Euroopa Liit peab olema eskalatsiooni korral valmis sellele kiiresti reageerima, andes ühtse ja tugeva vastuse.
Keskendudes Lukašenka režiimi hübriidrünnakule Euroopa Liidu liikmesriikide piiridel, lausus president Karis, et lisaks sanktsioonidele ja diplomaatilisele survele on vaja hoida tähelepanu kodanikuühiskonna esindajate tagakiusamisel. «See on sügavalt kahetsusväärne ja kurb, et ühes Euroopa riigis on täna ligi 900 poliitvangi. Nende olukord on kohutav ning ühiskonnas valitseb üldine hirmutunne. Me ei tohi seda unustada,» lausus president. Riigipea rõhutas vajadust jätkata survet Lukašenkale poliitvangide vabastamiseks ja leida viise kodanikuühiskonna toetamiseks.
Kohtumistel räägiti Euroopa toimetulekust koroonaviiruse pandeemiaga ning president Karis tunnustas Euroopa Liidu institutsioonide juhtide tööd kriisi lahendamisel. Põhiline küsimus on, kuidas suunata rohkem inimesi end vaktsineerima, sest see on parim kaitse selle viiruse eest.
Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisest kõneldes sõnas president Karis, et rohe- ja digipööre on omavahel lähedalt seotud. «Tähtis on kliimateemat pidevalt fookuses hoida ja meie konkreetset tegevust kliimaeesmärkide saavutamiseks,» lausus riigipea.
Samuti räägiti kohtumistel Euroopa Komisjoni värskest Euroopa Globaalvärava strateegiast ning president Karis avaldas heameelt, et selles sisaldub ka Eesti välja pakutud usaldusväärse ühenduvuse idee. See tähendab, et investeeringuid teostaks usaldusväärsed partnerid, kes lähtuksid meie jaoks tähtsatest kriteeriumitest, nagu ühised kliimaeesmärgid ja taristu vastavus julgeoleku- ning turvanõuetele.
Digitaliseerimisest ja kasvavatest küberohtudest rääkides tõi president Karis esile vajadust üleeuroopalise lähenemise järele küberalase hariduse ja väljaõppe võimaluste loomisel. «On selge, et küberõppega peab alustama juba maast madalast ja küberteadmiste omandamine peab olema meie ühine prioriteet,» lausus riigipea.
President Karis kohtus täna ka Euroopa Liidu institutsioonides töötavate eesti keele tõlkidega, kes teevad suulist või kirjalike tekstide tõlget. Nemad moodustavad suurima osa Euroopa Liidu institutsioonides töötavatest eestlastest ning kokku on neid enam kui 150.
Veel külastab riigipea Brüsselis asuvat mainekat WIELSi kaasaegse kunsti keskust. Maalikunstnik Tõnis Saadoja tutvustab president Karisele oma värskelt avatud näitust «September, oktoober, …».