Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

OLULISED KÜSIMUSED ⟩ Mida peab teadma seoses laste vaktsineerimisega?

1. detsembril sai Austrias laps Covid-19 viiruse vastu vaktsiini. FOTO: Lisa Leutner/Scanpix Baltics

Kuna detsembri keskpaigaks saabub Eestisse 5-11-aastastele lastele mõeldud koroonavaktsiin, siis korraldasid perearstide selts ja Celsiuse tervisekool veebipõhise infotunni, kus perearstid Marje Oona ja Piret Rospu ning lastearst Eda Tamm vastasid selle teemaga seotud küsimustele.

Miks üldse lapsi vaktsineerida, kui lapsed põevad koroonat enamasti kergelt ja ka haiglasse satuvad väga harva? 

Covid-19 möödub lastel tõesti enamasti kergelt. Üksikutel juhtudel võib haigus siiski ka lastel kulgeda väga raskelt: näiteks multisüsteemset põletikulist sündroomi on selle lühikese aja jooksul Eestis põdenud juba 24 last, kellest enamik olid enne koroonasse haigestumist täiesti terved. See, et Covid-19 on lastele vähem ohtlik kui vanematele inimestele, ei tähenda sugugi, et see haigus oleks lastele ohutu.

Lisaks on muidugi oluline ka see, et me tahame, et meie lapsed saaksid hea hariduse, et neil oleks võimalik käia huviringides, ja sellele kõigele aitab vaktsineerimine kindlasti kaasa.

Miks erineb laste vaktsiiniannus täiskasvanute omast? 

Eelpuberteediealiste laste immuunsüsteem on üsna ergas. Kliinilised uuringud kinnitavad, et väiksema koguse vaktsiini toimeainega on võimalik 5-11-aastastel lastel saada sama hea antikehade tase kui 12-17-aastastel või täiskasvanutel suurema koguse puhul. Laste vaktsiinis on seetõttu 30 mikrogrammi asemel 10 mikrogrammi toimeainet. Kliinilistes uuringutes leiti, et sellise väiksema kogusega vaktsiini tõhusus on üle 90 protsendi.

Lastele mõeldud vaktsiinis on lisaks selline aine nagu trometamiin, mida täiskasvanute vaktsiinis ei ole. Mis see on ja miks on see laste vaktsiini sisse pandud? 

See on puhver, mis aitab hoida pH tasakaalu õigena. Selle aine kogus vaktsiinis on väga väike ja uuringud on näidanud, et tänu sellele on vaktsiin külmkapitemperatuuril stabiilsem. Kui me alguses teadsime, et Pfizeri vaktsiini võib tavakülmkapis hoida väga lühikest aega, siis sellist parandatud koostisega vaktsiini võib hoida tavakülmikus kuni kümme nädalat.

Kas vastab tõele, et Covid-19 ohustab ainult riskirühma kuuluvaid lapsi, kellel on tõsised kroonilised haigused? 

Ei, kindlasti mitte. Osa lapsi põeb koroonat kindlasti raskemini kui teised lapsed, aga raskelt haigete seas on ka neid lapsi, kellel ei ole mingeid riskifaktoreid. Nii et seda järeldust teha ei saa, et raskelt põevad ainult väga tõsiste eelnevate seisunditega lapsed.

Kas laps, kes on juba Covid-19 läbi põdenud, võib uuesti haigestuda ja kas teda on üldse vaja vaktsineerida? 

Selliseid ekstrauuringuid ei ole palju tehtud, aga on mõned publikatsioonid, kus on andmeid nii täiskasvanute kui ka laste kohta ja kus on võrreldud esmast ja korduvnakkust. Vastus on: jah, on küll võimalik uuesti nakatuda. Selle uuringu kohaselt oli minimaalne ajavahe kahe nakatumise vahel 6 kuud ja keskmine 9 kuud.

Immuunkaitse tugevus väheneb aja jooksul. Lisaks on liikvel uued tüved ja seega on paljud riigid rõhutanud, et immuunkaitse peaks olema võimalikult hea. Hea kaitse saavutamiseks soovitatakse tõhustusdoose ja ka läbipõdenute vaktsineerimist. Läbipõdenute vaktsineerimise soovitus on laste puhul sama mis täiskasvanutel: ühe doosiga 6 kuu möödumisel põdemisest.

Kas praegused vaktsiinid kaitsevad ka uute tüvede eest? 

Deltatüve erinevus võrreldes algse variandiga ei ole tegelikult suur. Me näeme seda, et deltatüve vastu vaktsiinid töötavad, aga nende kaitse aja jooksul nõrgeneb. Tõhustusdoos parandab seda kaitset väga palju. Nii et deltatüve vastu töötab vaktsiin hästi.

Uue, omikronitüve kohta öeldakse praegu, et vaktsineeritud inimesed on raske haiguskulu eest suure tõenäosusega kaitstud. Aga andmeid tuleb lähinädalate jooksul kindlasti veel ja siis saame täpsemalt öelda.

Kas on lapsi, keda ei tohi kindlasti koroona vastu vaktsineerida? 

Me ei vaktsineeri ägedalt haiget last. Aga üldiselt selliseid gruppe ei ole, keda kindlasti ei tohiks vaktsineerida. Immuunpuudulikkusega lastel ei pruugi tekkida koroonaviiruse vastu piisavat kaitset, aga see ei tähenda, et vaktsiin on vastunäidustatud. Immuunpuudulike inimeste kohta on eraldi soovitus, et nemad vajavad esmaseks vaktsineerimiseks kolme doosi. Ja sama kehtib ka immuunpuudulike laste kohta.

Kas koroona- ja gripivaktsiini võib teha koos? 

Võib teha koos. Täiskasvanutele me juba teeme. Samas näitavad kogemused, et lapsed ei taha samal päeval saada mitut süsti. Aga gripi jaoks on meil kasutusel ka vaktsiin, mida manustatakse nina kaudu.

Kas lapsi peab hakkama tulevikus koroonaviiruse vastu korduvvaktsineerima? 

Praegu me veel seda vastust ei tea. Kui jälgida neid riike, kus on kõige kauem lapsi vaktsineeritud – USA ja Iisrael –, siis teismeliste hulgas on immuunkaitse püsinud paremini kui vanemates earühmades. Mida vanem inimene, seda rohkem ta vajab seda tõhustusdoosi.

Kuidas me teame, et Covid-19 vaktsiini kõrvaltoimed ei avaldu paari aasta pärast? 

Ükski immuunreaktsioon ei saa kesta nii kaua. Vaktsiini koostisosad lagundatakse kiiresti ja viiakse kehast välja. Antigeeni tundmaõppimisel immuunsüsteemi poolt on algus ja lõpp. Vaktsiinide kõrvaltoimed tekivad mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist, väga harvadel juhtudel kuni mõne kuu jooksul pärast vaktsineerimist.

Aasta lõpus alustatakse Eestis 5-11-aastaste laste vaktsineerimist Covid-19 vastu. Detsembri jooksul peaksid Eestisse jõudma esimesed sellele vanusegrupile mõeldud Pfizeri vaktsiinidoosid, mida hakkavad lastele manustama perearstid. 

5–11-aastatel lastel kasutatakse väiksemat vaktsiinikogust kui vanemas vanusegrupis (10 µg 30 µg asemel) ning vaktsiin manustatakse kahe süstina.

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab manustada kaks doosi kuuenädalase intervalliga. Sama intervalliga manustatakse Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini Eestis ka üle 12-aastastele.

Covid-19 haiguse läbipõdenud lapsi soovitavad eksperdid vaktsineerida sarnaselt täiskasvanutele ühe doosiga kuue kuu möödumisel tervenemisest.

Kõige tavalisemad kõrvaltoimed 5–11-aastastel sarnanesid noortel täiskasvanutel nähtud kõrvaltoimetega ja nendeks olid süstekoha valu, väsimus, peavalu, süstekoha punetus ja paistetus, lihasvalu ja külmavärinad. Need kõrvaltoimed on tavaliselt leebed või mõõdukad ja mööduvad mõne päevaga.

Tagasi üles
Back