Kärmemad broneerivad jõuluvanasid aastaid ette, teised proovivad õnne jõululaupäeval
24. detsember 2021, 19:16
Ühismeediasse postitatakse igal aastal paar päeva enne jõule palveid lootuses leida jõulumees, kes saaks nende lastele jõululaupäeval kinke jagama tulla. Jõuluvanad nendivad aga, et 24. detsembri ajad on läinud juba oktoobri lõpuks.
Eesti Jõuluvanade Seltsis on ligi 30 jõulutaati, kes on jaotunud kümnesse maakonda, et jõuda igale poole üle Eesti. Jõuluvana Volli, kes on seltsi asutaja ja pikaaegne juhatuse liige, on peredele jõulurõõmu toonud juba 22 aastat - pool oma elust - ning ta rääkis, et esimesed päringud jõuluvana tellimiseks hakkavad tavaliselt juba suve lõpust.
«Lasteaedade päringud on septembris ja kodude selline aktiivne pool hakkab novembri lõpus. Aga meie jaoks tähendab see seda, et kuskil oktoobri lõpus on 24. detsembri magusamad ajad juba võetud,» sõnas jõuluvana Volli.
Taat nentis, et nii mõnigi teeb broneeringu lausa aasta või kaks juba ette, et jõuluvana vajalikul kuupäeval ja kellaajal kindlasti nende juurde tulla saaks. «Jõuluõhtul on kõige parem aeg 16-20 vahel, aga tavaliselt läheb see päev ikka keskööni välja. Tellijaid on palju ja päev hakkab enne lõunat pihta.»
Ka jõuluvana Julius, kes küll seltsi ei kuulu, kuid omab Jõuluvanade Kooli tunnistust alates 1990. aastast, nentis, et ajad saavad pühadeks täis päris ruttu. «Septembrikuust hakkab tavaliselt tellimine pihta, kuid on ka olukordi, kus jõuluvana lahkub soojast kodust nii, et ukselävel öeldakse, et kohtume juba järgmine jõul. 24. on juba täna broneeritud ära järgmiseks kaheks aastaks,» ütles Julius.
Jõuluvanade Seltsi taadid käivad igal pool, kuhu neid vaid kutsutakse. «Kus iganes on jõulurõõmu vaja, sinna läheme. Erandid on võib-olla kaubanduskeskused, kõik taadid seda ei eelista. Aga koolid, lasteaiad, kodud, ettevõtted ja nende laste peod. Seda teeme,» rääkis Volli. Ka jõuluvana Julius käib lisaks lasteaedadele ja peredele veel jõulumaal tööl, et veelgi rohkemate lasteni jõuda.
On ka neid, kes jõululaupäeval taati tellida proovivad
Kui tihedad seltsi jõuluvanade graafikud on? «Enne koroonat oli meie päringute arv puusalt tulistades kuskil 2500. Koroonaajal kukkus see kuskil 40 protsenti. Sellel aastal on ka muidugi koroona-aasta, aga päringute arv on peaaegu tagasi seal, kus enne. Eelmine aasta oldi väga ettevaatlikud, aga sel aastal tundub, et on julgus tagasi tulnud,» arutles jõuluvana Volli.
Veel rääkis ta, et kuigi Tartumaa peale on 13 jõuluvana, on neist sellegipoolest puudus, kuna tööd jagub. Detsembri alguseks on 24. detsember kõigil täis broneeritud ning päringuid on rohkem, kui teenindada jõutakse - ühele külastusele olevat ligi seitse tahtjat.
Jõuluvana Volli sõnul on mõnel jõuluvanal praegu võimalik üksikuid pakkumisi vastu võtta vaid 25. detsembriks. «Et oma lemmik taati saada, lükatakse vahel jõulud lihtsalt edasi. Pered väärtustavad seda, et lastele saaks nende lemmik jõuluvana külla tulla.»
Kui palju on neid, kes soovivad tellida vana nädal enne jõuluõhtut? «Neid on. Võib juhtuda, et tekivad vahepeal ka augud, kus jõuluvana jõuab ühe paki edasi anda, kuid seda on väga harva. Üsna tavaline on näha, et sama päeva hommikul inimesed ärkavad ja märkavad, et kätte on jõudnud 24. ning nüüd kohe ruttu-ruttu oleks vaja jõuluvana,» märkis Julius, lisades, et ta kõigini jõuaks, loodi eelmine aasta digitaalne jõuluvana.
Jõuluvanaks olemine on eluviis
Küsimusele, et palju maksab näiteks pool tundi jõuluvana teenust, vastas Volli, et see on keeruline küsimus, kuna ei saa võrrelda näiteks Valgat, Tartut ja Tallinna.
«Hind sõltub ka sellest, et mõnel taadil on see varustus niivõrd kallis. Näiteks habemekomplekt ainuüksi on 2000 eurot, siis loomulikult soovib ta seda investeeringut tagasi saada ja pakub teenust kallima hinnaga. Mõned teevad seda natukene rohkem hobikorras, vähem - enamikud võtavad ikka kõik kutsed vastu, mis vähegi saab - temal on siis ka hinnakiri väiksem.»
«Hea hinnaga saab keskmise jõuluvana. Jõuluvana toob kodudesse rõõmu ja ta teeb seda südamega - sellele on raske hinda panna,» lisas jõuluvana Julius.
Postimees kirjutas nädala alguses, et maksuamet jõuluvanade üle eraldi arvestust ei pea, küll aga juhitakse tähelepanu sellele, et iga tööandja, sõltumata staatusest – ka eraisik – peab töötajale tehtavast töötasust kinni tulumaksu ja kannab selle üle maksu-ja tolliametile.
Seltsi asutaja Volli sõnas, et kõik nende taadid on ise ettevõtjad, kel on juriidiline keha olemas. «Eks kuskil kindlasti tehakse mustalt, aga me seltsis ikka propageerime ausalt tegemist. Pered loomulikult arvet ei küsi, on ka sularahas maksmist, aga eks jõuluvana pärast oma tulu sularahakassa näitab ette.»
Miks jõuluvanaks hakatakse? «Meil on õpetajaid, ehitajaid, on kultuurivaldkonna inimesed, juhid, muusikuid, peamiselt on rohkem loomult lavainimesed. Igaühel on oma lugu. Mõni on selle pärandina kaasa võtnud oma vanematelt... Jõuluvanaks olemine on kutsumus ja eluviis. Kui sa ühe korra oled selle ikkagi ära teinud ja seda laste siirast rõõmu näed, siis inimene tunnetab selle ära, et temas on midagi sellist jõuluvanalikku, et ta seda pakub,» jagas jõuluvana Volli.