E, 30.01.2023

Vabatahtlik seltsiline loob ilusaid hetki ja toob rõõmu neile, kes tunnevad end üksi!

, Projektijuht, juhatuse liige Eesti Külaliikumine Kodukant
Vabatahtlik seltsiline loob ilusaid hetki ja toob rõõmu neile, kes tunnevad end üksi!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Erakogu

Inimene on sotsiaalne olend. See tähendab, et ta vajab teise inimesega suhtlust ja seltsi. Mis saab aga siis, kui äkki avastad, et oled üksildane, pere on kaugemal ja ka varasem suhtlus sõpradega on ära kadunud?

Poodi, raamatukogusse või ka tohtri juurde on toredam minna kellegagi koos, sest siis saab talle toetuda või temaga ootejärjekorras juttu puhuda. Vabatahtlik seltsiline ongi see, kes on valmis taolist tuge pakkuma, olles abikäsi just sotsiaalvaldkonnas eelkõige eakatele ja erivajadustega täiskasvanud inimestele.

Selle aasta septembrist alustas taas kaheaastane tegevusprogramm, mille raames pakutakse sotsiaalhoolekande süsteemis vabatahtlike seltsiliste tugitegevust.

Eesti Külaliikumine Kodukant on välja töötanud kaasamismudeli, mille toel saame seltsilise tuge pakkuda kahe aasta jooksul kokku 1800 abivajajale. Oleme loonud igat maakonda katva võrgustiku, kus tööd korraldavad ja informatsiooni edastavad koordinaatorid. Oleme kaasanud oma tegevustesse 40 omavalitsust ning uute liitujate arv aina kasvab – ikka selleks, et ükski eakas ega erivajadusega inimene ei jääks üksi.

Milliseid tegevusi saab koos seltsilisega ette võtta?

Seltsiliseks olemine ei ole kohustus, vaid võimalus panustada oma aega teisele inimesele.

Lihtsamalt: seltsiline veedab võimaluse korral aega koos abivajajaga. Ta võib minna koju, hoolekandeasutusse, päevakeskusesse või mõnda muusse avalikku paika.

Näitetegevused:

• ühised vestlused, lugemine, aju stimuleerivad ja füüsilised harjutused

• saatjaks olemine koduvälistes sotsiaalsetes tegevustes, sh kultuuri tarbimisel

• lihtsamate kodutööde koos tegemine, toidukoti kandmine, mäluhäirega inimesele teejuhiks olemine

• mälestuste talletamine, abivajaja kuulamine

Loetelu ei ole kindlasti lõplik, kuid iseloomustab just neid tegevusi, mida omavalitsustes töötavatel koduhooldajatel tuleb tihti oma muude töökohustuste kõrvalt teha. Siin tulevadki appi vabatahtlikud seltsilised.

Kes võib olla vabatahtlik seltsiline?

Ootame seltsilisteks inimesi alates 16. eluaastast, ülemist vanusepiiri ei ole. On tähtis, et seltsilisel oleks siiras soov ning huvi eakaid ja erivajadusega inimesi aidata, pakkudes neile oma sõprust ja aega.

Mida seltsiliseks olemine annab? Esmalt võimaldab see noortel saada esmased kogemused ja teadmised näiteks erialavalikutest: kas ma sobitun tööks inimestega, mis on erinevused töötamisel eakate ja erivajadustega inimeste puhul? Vähem tähtis pole ka see, et paljudel noortel polegi vanavanemaid ja tihti vajavad nad hoopis ise küpsemat eeskuju. Kahe peaaegu samavanuse inimese omavaheline suhtlus hoiab mõlemad virged.

Kuidas seltsilised ja abisaajad teineteist üles leiavad?

Oleme loonud koordinaatorite võrgustiku ja jaganud Eesti 15 tegevuspiirkonnaks. Informatsiooni tegevuspiirkondade kohta leiab kodulehelt www.kodukant.ee/seltsiline

Iga piirkonna koordinaator ongi see, kelle abil osalised kokku viiakse. Lisaks koostööle omavalitsustega kaasab koordinaator teisi partnereid ja hoiab koos seltsiliste võrgustikku.

Tagasi üles