T, 16.08.2022

Kallis energia on aidanud väheväärtusliku puidu hinnad rekordtasemele

TIMBER AS
Kallis energia on aidanud väheväärtusliku puidu hinnad rekordtasemele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Hooldusraie kaasikus
Hooldusraie kaasikus Foto: AS Timber

Nõudlus madalakvaliteedilise puidu järele on käesoleval talvel tugevasti kasvanud, mis on muutnud atraktiivseks ja tulusaks mitmed raietööd, sh hooldusraied, mida seni on paljud metsaomanikud kui tüütut kohustust pigem edasi lükanud. Erinevaid raietöid soosib tänavu ka kauaoodatud külmunud pinnasega talv. Millist hinda makstakse väheväärtusliku ja kehvemas kasvukohas asuva metsa ja metsamaterjali eest ning miks just praegu on tark ning tulus kasvavate küttehindade valguses oma metsa majandada?

ASi Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla sõnul on käesolev talvine metsatöö hooaeg alanud positiivselt, ilm on hea ning metsaomaniku kasuks räägib ka turusituatsioon. Kui veel sügisel kardeti palgibuumi lõhkemist, siis midagi katastroofilist pole juhtunud. Männipalgi eest makstakse tänagi kokkuostus keskmiselt 115-120 eurot tm eest, mis tõsi, pole küll suvise hinnalae lähedal, mil mõnel pool maksti männipalgi eest lausa 150 eurot tm eest, kuid hinnad on püsinud stabiilsena juba mõnda aega ning näitavad taas mõõdukat tõusutrendi.

AS Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla
AS Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla Foto: AS Timber

Üllatusi on hakanud pakkuma aga väheväärtusliku puidu hind, mis on pika madalseisu järel tugevasti kasvama hakanud. See on Haidla hinnangul igati tervitatav. „Metsaomaniku seisukohast lähtuvalt on selliste madalakvaliteediliste metsade majandamine ja hooldusraiete tegemine praegu kasulik ja seda mitmel põhjusel - ühelt poolt saavad metsad pikemaajalises vaates juurde täiendavat väärtust ning kõiki selliseid metsatervist parandavaid raieid toetab metsaomaniku kasuks rääkiv turusituatsioon”. Haidla sõnul tasub nüüd härjal sarvist haarata ja oma metsad üle vaadata, sest päris igal aastal selliseid tingimusi varnast võtta pole, mil kaks metsamajandamise olulist tegurit – ilm ja turunõudlus –, oleksid metsatöid niivõrd soosivad.

Ka kõrged maagaasi ning elektrienergia hinnad kogu Euroopas suurendavad väheväärtusliku puidu nõudlust ja hinda. Tekkinud laineharja on metsaomanikel tark enda kasuks tööle panna – see on tulus nii lühikeses kui pikas perspektiivis.

Koduturul valitseb hakke- ja küttepuidu defitsiit, mis kruvib hinnad lakke

Eelmise aasta kevad-suvised raiepiirangud Keskkonnaameti poolt ja madal hakkpuidu nõudlus tekitasid olukorra, kus varuti raiejäätmeid tavapärasest mahust vähem. Selle tulemusena on tekkinud koduturul hakkepuidu defitsiit. „Hind on üles kruvitud, kuna pakkumist pole piisavalt, kuid nõudlus materjali järele on suur. Näiteks ettevõtete laovarud, kes katlamaju ja elektrijaamasid varustavad, on hetkel üpris õhukesed ning see on üks teguritest, mis on mõjutanud hinna kasvu,” märgib Graanul Mets OÜ metsasektori juht Marti Piirimäe.

Graanul Mets OÜ metsasektori juht Marti Piirimäe
Graanul Mets OÜ metsasektori juht Marti Piirimäe Foto: AS Timber

Olukord on mõneti murettekitav, sest Eestis on enam kui 100 000 metsaomanikku, mis tähendab, et iga kümnes Eesti inimene saaks anda oma panuse sellesse, et turul oleks piisavalt rohelist küttematerjali. Ometi see nii pole. Kui vaadata kogu metsamajandamise ringi, siis väga tähtsal kohal selles on hooldusraied, millega metsaomanik saab anda oma metsale täiendavat väärtust. Paraku märkimisväärne osa Eesti metsaomanikest sellele tähelepanu ei pööra, kuigi tõsi küll, olukord on viimastel aastatel paranenud. „Järjest enam metsaomanikke on hakanud uurima võimalusi, kuidas oma metsas toimetada ja võtnud asja käsile. Seda näitab ka tõsiasi, et metsaühistustega liitub üha uusi liikmeid ja kui on olemas koht, kust abi küsida, võiks seda võimalust julgelt kasutada, sest ega iga inimene jõuagi endale kogu metsatarkust selgeks teha,” räägib Piirimäe.

ASi Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla toob välja teisegi defitsiiti põhjustava teguri. Tema sõnul on biomassi ja metsatoodete defitsiit tekkinud suunatud ja õhutatud negatiivsete meediakampaaniate tõttu, mis kulmineerusid eelmise aasta kevad-suvise raiepiiranguga. „Kui me räägime mitteametlikes ja ametlikes infokanalites mitteteaduslikul moel, et metsakasvatamine ja metsamaterjali töötlemine on kurjast, siis lõpuks võimegi koopasse kolida ja seal oma väikest lõket teha. Selle tobeda survestamise asemel tuleks hakata selgelt eristama metsi, mis on mõeldud majandamiseks ja metsi, mis on looduskaitseotstarbelised ja kus majandamist olulisel määral ei toimu.” Haidla sõnul on Eesti metsadest umbes 75% just need metsad, mida võib ja peabki majandama, kuid need metsad pole kaugeltki mitte kõige paremas toonuses. Ometi tuleks majandada oskuslikult, et metsad oleksid jätkusuutlikud, eluterved, tootlikud ja mitmekesised. Sellisel juhul poleks meil Haidla hinnangul defitsiiti ka materjaliturul, kogu ühiskond ei ägaks kõrgete elektrihindade all ning hinnatase püsiks stabiilne.

Mida toob käesolev aasta, on samuti ettearvamatu. „Kahjuks valitseb ka täna õiguslik teadmatus, kas 2022. aasta suvel on võimalik omanikul oma metsas tööd teha. Kui suvine hooldusraiete ja kütte varumise piiramine jätkub, kajastub see üha selgemalt metsamaterjali hinnas ning sadade tuhandete eestimaalaste toasooja arvetel. Kogu temaatikale võiks läheneda ka nii, et elu loomulik osa on, et sa võtad ja paned tagasi. Metsade hooldamine ja uuendamine just seda tähendabki!” paneb Haidla teemale punkti.

Millist hinda väheväärtusliku puidu eest siiski välja käiakse?

Kui rääkida konkreetselt hindadest, siis peamiselt sõltub see sellest, kui suure metsaomanikuga on tegemist. Piirimäe sõnul ei saa siin kõrvutada suurfirmasid väikemetsaomanikega ning hinnad, mida makstakse ühele pikaajaliste lepingute ja suurte mahtude eest pole kindlasti need, mida saavad metsaomanikud, kes kord kümne aasta jooksul metsas hooldusraiet teostavad. „Mis puudutab väikemetsaomanikku, siis me saame rääkida siin keskmisest hinnast. Kui näiteks küttepuu hind oli möödunud aastal alla 30 euro, siis nüüd ulatub see juba üle 33 euro ja mõnes sihtkohas kõrgemalegi Samuti on hinnad tõusnud kasepaberipuidul, mis ulatub juba üle 60 euro ja isegi natuke peale. Okaspuupaberipuidul on hinnad tõusnud üle 40 euro. 30-50% hinnakasv on madalakvaliteedilise puidu puhul väga hea. Ka katlamajadesse mineva biomassi hind on tublisti tõusnud, mis annab isegi raiejäätmeteleja võsahakkele kõrgema väärtuse,” selgitab Piirimäe.

Kuid lisaks hinnakomponendile, mis on muutnud mõttekaks paljud raied, mida varem ei kiirustatud ette võtma, tõuseb hooldusraiete abil metsa väärtus eelkõige pikemaajalises vaates, sest see puu, mis jääb kasvama ning jõuab uuendusraie ikka on kvaliteetne, hinnaline ja annab ühiskonnale suurema lisandväärtuse. Hooldusraiega raiutakse ära madalakvaliteedilised ja konkurentsi pakkuvad puud. Seega hooldusraiest võidab nii metsa omanik kui metsa tervis ning kuna tänavune talv on kandikul ette kandnud eriti soodsad tingimused ei tasuks õiget metsateo aega maha magada.

Ka Graanul Mets on tänu kuivale sügisele ja külmale talvele saanud juba väga aktiivselt oma metsades tegutseda ning nii mõnedki pikalt riiulis olnud plaanid on tolmust puhtaks pühitud. „Näiteks oleme saanud ette võtta hooldusraied märjemates kasvukohtades, kuhu pehmemal perioodil lihtsalt ligi pole pääsenud. Kui pehmemal perioodil sellisesse kohta minna, siis kasu asemel võib metsadele tekitada hoopis kahju ning kahjustunud puujuurte tõttu võib metsa juurdekasv peatuda lausa mõneks aastaks. Kui teed aga talvel külmal ajal vajalikud tööd ära, siis metsa juurdekasv on kiirem ja ei teki kahjustusest põhjustatud kasvu pidurdumist. Pealegi, kui vaadata kogu Eesti olukorda, siis talv on hea aeg hooldusraieteks, sest suur osa metsi asub siin märgades kasvukohtades,” toob Graanul Mets OÜ metsasektori juht Marti Piirimäe välja.

Täna on tark küttepuu ja energiavõsa ajalooliselt kõrget hinda ära kasutada – tõsta oma metsa väärtust ja kvaliteeti harvendusraietega või istutada võsa ja hooldamata metsa asemele uus. Parim aeg tegutsemiseks on kohe, sest suure tõenäosusega küttematerjali hinna üles vedanud muude energiaallikate hinnatorm vaibub ning järgmise talve tasemed võiksid olla mõõdukamad. Lisaks hoiatab rahvatarkus ilma osas, et talved pole vennad.

Timber.ee oksjonikeskkonnas toimub küttepuu lankide pärast juba suur rebimine

Juba möödunud aasta lõpus osteti oksjonikeskkonnast kiiresti ja üpris magusate hindadega kokku just küttepuu lanke, mis kadusid letilt kui soojad saiad. AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer märgib, et aastataguse ajaga ei anna praegust olukorda võrreldagi, kuna toona ei soosinud metsategu ei ilm, ega turusituatsioon. Nüüd on lood teised ning hinda on läinud metsa raieõiguste oksjonid, kus metsafirmadel on võimalik teostada nii lageraiet kui hooldusraiet kombineeritult, sest jätkuvalt on tõusvas trendis nii kvaliteetse palgi, kui väheväärtusliku puidu ja raiejäätmete hind.

AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer

AS Timber

Asmer hindab, et kuna energiaturul on hinnad laes, siis selline olukord jääb metsaomaniku kasuks rääkima veel mõneks ajaks, kuna puiduvarumise hinnad ei saa nii drastiliselt kukkuda ja miks peaksid siis kukkuma metsa hinnad! Seega need inimesed, kes täna omavad metsa peaksid oma varasse suhtuma täie tõsidusega, kuna ühelt poolt suudab mets vajalikul hetkel pakkuda majanduslikku turvatunnet, kuid seda saab vaid juhul, kui metsaomanik ka ise oma pilgu metsa poole pöörab ning vajalikud sammud selleks astub. “Kuna täna vajab turg kvaliteetse palgi kõrval ka väheväärtuslikku materjali, siis nüüd on õige aeg teha oma metsad korda. Eriti tulus on selline tegevus metsaomanikule, kel on kõrvale pakkuda mõni eraldis, kus metsafirma saab teostada ka lageraiet. Sellised langid on hetkel meie oksjonikeskkonnas väga minev kaup,” toob Asmer välja.

Näitena saab välja tuua Eha raieõiguse oksjoni, mis lõppes alles käesoleva aasta esimestel päevadel, kus Järvamaal oli pakkumisel 8,5 ha metsa, kus metsafirmal on nüüd võimalik teostada lageraiet kombineeritult harvendusraiega. Selle oksjoni alghinnaks oli tagavara arvestades arvutatud 22 000€, kuid lõpphind kujunes 10 000€ kõrgemaks, ehk oksjon lõppes 32 000€ juures. Vaata lähemalt.

Heaks näiteks on ka möödunud aasta lõpus toimunud oksjon, kus Lääne-Virumaal oleva metsa raieõiguse alghinnaks sai määratud 40 000€, kuid mis müüdi 55 500€ eest. Raieõigusega saab tutvuda siin.

Kui esimese kahe metsa puhul oli tegemist pigem suurte metsadega, mille pindala on suurem kui 8 ha ja raiutavat mahtu enam kui 1400 tm, siis ka väiksemate lankide eest saab oksjonikeskkonnas käesoleval hooajal head hinda. Näiteks müüdi alles hiljuti Saaremaal (3 ha) raieõigus, millel raiutavat mahtu orienteeruvalt üle 500 tm, 16 300€ eest. Selle raieõiguse alghinnaks oli 13 300€, mis näitab taas, et oksjonil võib hind tublisti kasvada. Raieõiguse oksjon on nähtav siin.

Need kolm on vaid üksikud näited paljudest. Kõigi lõppenud oksjonitega saab tutvuda Timber.ee oksjonikeskkonnas.

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame metsa väärtust hinnata ja vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

Võta Timber.ee metsaspetsialistidega ühendust ning uuri täpsemalt! Helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee

 
Tagasi üles