VÄRSKE ARVAMUSUURING ⟩ Venemaal suhtutakse Eestisse ja eestlastesse hästi (8)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
1. veebruar 2022, 11:41
/nginx/o/2022/02/01/14339380t1h296c.jpg)
Suurem osa Venemaa elanikest suhtub Eestisse ja eestlastesse hästi, selgub täna välisministeeriumis esitletud Juri Levada keskuse arvamusuuringust «Eesti ja Eesti ühiskond venemaalaste silmade läbi aastatel 2018–2021».
Juri Levada keskus, mis on Venemaal tegutsev sõltumatu mittetulunduslik uurimisasutus, küsitles välisministeeriumi tellimusel tehtud uuringuks Venemaal 1634 täiskasvanut ning uuris nende üldist suhtumist Eestisse ja eestlastesse. Lisaks uuriti arvamusi, hinnanguid ja informeeritust Eesti kohta, samuti inimeste peamisi infoallikaid.
Uuringu tulemused näitavad, et üldiselt suhtub enamus venemaalastest Eestisse hästi. 52 protsenti küsitletuist vastas, et suhtub Eestisse väga hästi või hästi, halvasti suhtub 17 protsenti küsitletuist. Head suhtumist on rohkem noorte, samuti kõrgemalt haritud inimeste seas. Halvemini suhtuvad eakamad inimesed vanuses üle 55 aasta.
Riikidevaheliste suhete kirjeldamisel olid vastajad kriitilisemad. Heaks pidas Eesti ja Venemaa suhteid ainult kaheksa protsenti, normaalseks või rahulikuks 22 protsenti, jahedaks 29 protsent, pingeliseks 12 protsenti ning vaenulikuks seitse protsenti.
Küsitlusest selgus, et venemaalaste seas on huvi ja informeeritus Eesti vastu suhteliselt madal. Teadmised Eesti kohta pärinevad endiselt valdavalt koolist (26 protsenti) ja riiklikest telekanalitest (29 protsenti). Eestis pakub venemaalastele huvi peamiselt loodus, vaatamisväärsused, kultuur, turism ja ajalugu.
Eraldi käsitleti uuringus Eestiga piirnevate regioonide elanike arvamusi. Ilmnes, et suhtumine Eestisse on Leningradi oblastis, Peterburi linnas ja Pihkva oblastis märksa parem – 72 protsenti küsitletuist vastas, et suhtub Eestisse hästi või väga hästi, ning 10 protsenti vastas, et suhtub halvasti. Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid pidas heaks 14 protsenti, rahulikuks 25 protsenti, jahedaks 34 protsenti, pingeliseks 11 protsenti ja vaenulikuks kaheksa protsenti vastanuist.
Ka huvi Eesti vastu on Loode-Venemaal suurem ning Eestit teatakse ja tuntakse oluliselt paremini kui mujal Venemaal, mille põhjuseks on kindlasti läbi aegade aktiivsed inimestevahelised suhted ja piiriülene koostöö. Piiriülest koostööd Eesti ja Venemaa vahel peab tähtsaks 56 protsenti Loode-Venemaa elanikest, 37 protsenti vastanutest suhtub piiriülesesse koostöösse neutraalselt ja vaid seitse protsenti negatiivselt. Suurem huvi piiriülese koostöö vastu on Pihkva oblasti elanikel. Olulisemateks valdkondadeks peetakse seejuures turismi ja kultuurisidemete arendamist, keskkonnakoostööd ning ettevõtluse ja majandussidemete toetamist.