T, 31.01.2023
KES ME OLEME? KUST ME TULEME? ⟩ Aaro Toomela: kust algab inimene?
Aaro Toomela. Foto: Soraya Jesus Salomão
Aaro Toomela: kust algab inimene?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4

«Kes me oleme? Kust me tuleme?» on küsimused, millele inimesed on ikka vastust otsinud. Ajaloost, kultuurist, geneetikast. Mineviku parem teadmine aitab mõtestada tänapäeva ning selgelt näha tulevikku. Aimar Altosaarel on külas psühholoog Aaro Toomela, et rääkida lahti, kuidas erineb inimene kõigist teistest loomadest, milliseid märke on inimeste eellaste arengust ning kuidas kujunes kõne.

«Inimene algab sealt, kus ta õppis tegema asju teistmoodi kui ülejäänud loomad,» sõnas Toomela. «Just nimelt ülejäänud loomad, sest eks me oleme ju ka loomad enne, kui me inimesteks saame.»

Ainus viis ülemineku dateerimiseks on vaadata väheseid jälgi, mis inimese tegevusest sadade tuhandete aastate eest on alles jäänud ning teha nende põhjal järeldusi. Toonela tõi välja, et praegu teadaolevate andmete järgi võis inimene vaimselt ja psüühiliselt hakata teistest loomadest erinema umbes 2,5–3 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast pärineb esimene leid, mis viitab, et inimene mõtles kujutiste üle ning pidas neid oluliseks.

Toomela jutustas, et selleks on manuport ehk kivike, millel on augud sees, nii et ta on näo moodi. Kivi leiti üsna sügavatest kaevamiskihtidest koos inimese eellase tegevuse jälgedega ning on üsna kindel, et kivi sinna ise ei saanud – ta on liiga suur, et linnud oleks saanud kohale tuua. Samalaadseid kive leidus koopast alles mitme kilomeetri kaugusel, nii et võib arvata, et inimesel oli mingi põhjus see kaasa võtta.

Siiski on tegemist õrna vihjega. Märksa selgem tõend inimeste eellaste loomadest erinemisest pärineb umbes 2 miljoni aasta eest, milleks on tööriistade kaasas kandmine. Nimelt võrdles Toomela, et teisi objekte tööriistana kasutada oskavad mitmed teised imetajad ja linnud, aga inimene on ainus, kes kannab kivi kaasas – äkki läheb tarvis.

Perioodist poolteist miljonit aastat tagasi on märgid, et inimene hakkas kaasas kandma tööriistamaterjali. Toomela sõnul näitab see, et inimene mõtles oma tulevasest käitumisest kvalitatiivselt teistmoodi kui ükskõik milline teine loom.

Saates arutati lahti:

  • Miks hakkas inimene tööriistu leiutama? Kas kõigepealt oli vaja täita ülesanne ja selle jaoks mõeldi välja vahend või osutusid mängu käigus loodud riistad kasulikuks ka mujal?
  • Milliseid tööriistu ja kuidas kasutavad loomad? Kuidas nad selle peale tulevad? Kas kõik kajakad oskavad merekarpe nende avamiseks kivide vastu kukutada?
  • Mida tähendab elusolemine? Mis on psüühika ja kuidas on see elusolemise vorm? Kas psüühika tekkis koos kesknärvisüsteemi tekkega?
  • Millised on inimeste eellaste olulised sammud inimeseks kujunemise teel? Kes oli austrolopiteekus Lucy psühholoogi vaatest?
  • Kas inimese eellaste aju suurus on üksüheselt seotav nende intelligentsusega?
  • Mis on kuupulid? Milliseid teisi jälgi on meil inimese eellaste ainulaadsest tegevusest?
  • Ahvi võib panna kõige parematesse inimlikesse arenguinimestesse, aga näiteks joonistama või kõnelema ta ikkagi ei õpi. Millised piirangud on bioloogilised, millised psüühilised?
  • Kuidas ja miks arenes kõne? Mida saab järeldada inimlapse arengu põhjal inimese kujunemise kohta?
  • Ja palju muud huvitavat.

Aaro Toomela on Tallinna Ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professor. Lõpetas Tartu Ülikooli 1986. aastal pediaatrina ja töötas lõpetamise järel seitse aastat Tartu Ülikooli Lastekliinikus lasteneuroloogina. Arstina töötamise ajal hakkas tegelema psühholoogiaga ja teeb seda siiamaani. Mõnele kitsale valdkonnale keskendumise asemel on püüdnud mõista psüühikat kui terviknähtust ja uurinud seda erinevatest vaatepunktidest.

Toomela on avaldanud teadustöid kõigis peamistes psühholoogia valdkondades – kognitiivses psühholoogias, neuropsühholoogias, kultuuripsühholoogias, sotsiaalpsühholoogias, individuaalsete erinevuste psühholoogias (kitsamalt isiksuse uuringud), evolutsioonipsühholoogias ning mõnes rakenduspsühholoogia valdkonnas (nt militaarpsühholoogia, kliiniline psühholoogia).

Lisaks on ta avaldanud kirjutisi psühholoogia filosoofiast, epistemoloogiast ja ajaloost. Mõne tuntud psühholoogi arvates kuulub maailma tippu Võgotski ja Luria teooriate asjatundjana. Eesti keeles ilmunud kaks raamatut: «Kultuur, kõne ja Minu Ise» ning «Minu Ise areng, inimlapsest Inimeseks.»

Ilmumas on kolmeköiteline raamat, «Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini», milles uurib põhjalikumalt kujutiseloome arengut lastel ja kultuuris ning vastab küsimusele, mis on kunst.

Märksõnad
Tagasi üles