Välisministeerium soovitab Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel sõjaohu tõttu kodumaale tagasi pöörduda

Ukraina pealinn Kiiev elab oma tavapärases rütmis. Vaade linnasüdamele. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti välisministeerium soovitab Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel suurenenud sõjaohu tõttu võimalusel Eestisse tagasi pöörduda. Samuti on soovitatav praegu Ukrainasse mitte reisida.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles Postimehele, et laupäeva seisuga on ministeeriumile Ukrainas viibimisest teada andnud 1565 Eesti kodanikku või Eestis elamisõigust omavat inimest.

Reede õhtul oma veebilehel reisihoiatust uuendanud välisministeerium teatas, et Venemaa sõjalise tegevuse suurenenud ohust tulenevalt soovitatakse ilma tungiva vajaduseta mitte reisida Ukrainasse.

«Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel palume kaaluda Ukrainas viibimise olulisust ja võimalusel tagasi pöörduda Eestisse,» märgitakse teadaandes.

Ühtlasi palutakse Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel kindlasti oma viibimine registreerida välisministeeriumi kodulehel siin.

Oma kodanikel on juba soovitanud Ukrainast lähiajal lahkuda ka Läti, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised lääneriigid.

Eesti ei kavatse veel oma saatkonda evakueerida

Kuigi mitu riiki, nende seas ka Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, on teatanud oma saatkondade evakueerimisest või osa töötajate koju saatmisest, ei kavatse Eesti praegu kedagi koju saata.

Välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots ütles Postimehele, et Ukrainas on praegu palju Eesti kodanikke ja saatkonna jaoks on oluline neile vajadusel abi pakkuda.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Indrek Sirp ütles, et Venemaa on koondanud Ukraina piiridele ja Valgevenesse piisavalt lahingvalmis relvajõudusid, et alustada ulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu.

«Sõjaline valmisolek rünnaku alustamiseks on olemas. Kas ja millal täpselt rünnak toimub, sõltub Putini otsusest,» lausus ta.

Eesti valitsus on arvestanud võimalusega, et Venemaa alustab lähiajal sõjategevust Ukraina vastu.

«Kuigi Eestile ei ole otsest sõjalist ohtu, siis sõjategevusega võivad Eestile kaasneda otsesed ja kaudsed mõjud nii sõjapõgenike, majanduslike mõjude kui Venemaa mittesõjaliste hübriidrünnakute näol. Riigil on tegevuskava selleks puhuks, mida jooksvalt täiendatakse vastavalt olukorrale,» lisas Sirp.