/nginx/o/2022/02/25/14390237t1h041a.png)
/nginx/o/2022/02/25/14390240t1h526b.jpg)
Hoonete soojapidavusest ja -efektiivsusest on räägitud aastaid, kuid ilmselt alles sellel talvel saabunud küttehinnad tegi paljudele selgeks, kui oluline on omada soojapidavat kodu. Paljudel pole ka erilist suurt valikut – kui kütet päris välja lülitada ei taha, siis ainuke viis kulusid ohjes hoida on parandada hoone soojapidavust. Kui palju aitab küttekuludelt säästa kvaliteetne isolatsioonimaterjal?
Eriti keerulises olukorras on praegu need, kes peavad kütma ainult elektriga. Samas ka gaasikatelde omanikud pole heas situatsioonis. Gaasikatel kasutab ju lausa mõlemat – gaasi ja mingil määral ka elektrit ning gaasi hind on kohati isegi rohkem kerkinud.
Lihtne arvutus ütleb, et kui näiteks gaasihind tõuseb 50 protsenti, mida ta on praeguseks juba teinud, siis ka kulud tõusevad sama palju. Ehk kui muidu läks korteri küttekuludeks talvel 60 eurot, siis sellel talvel tõuseb see juba 90 euroni. Kui kaua elektri-, gaasi-, bensiinihinnad kõrgustes püsivad, seda ei oska keegi täpselt ennustada. See tähendab, et küttekulusid tuleb hakata piirama kuskilt mujalt ning ainus variant selleks on neid lihtsalt vähendada ehk muuta oma kodu piisavalt soojakindlaks, et selle kütmiseks kulub vähem ning ruumid jahtuvad maha aeglasemalt.
Parem soojustus annab kokkuhoidu aastateks
„Iga hoone, selle soojustamiseks kasutatud materjalid, nende kvaliteet jne on väga erinevad ja seega on väga keeruline välja tuua mingit ühte kõikide hoonete kohta kehtivat numbrit, et kui palju täpselt kvaliteetsem soojustus küttekuludelt säästab. Kuid kindel on see, et parem soojustus on alati abiks. Kasutades kaks korda tõhusamat soojustust väheneb ka soojuskadu kaks korda. Mida vanem hoone, seda rohkem aitab uus kvaliteetne soojustus kokku hoida ning mõningatel juhtudel võib kokkuhoid ulatuda 20-40 protsendini,“ selgitas isolatsioonimaterjale tootev Kingspan Insulation OÜ tehniline konsultant Kristjan Väester.
„Konkreetsete numbrite kõrval on väga oluline meeles pidada ka seda, et kvaliteetne soojustus annab kaua püsiva efekti ehk koduomanik võidab sellest kõik järgnevad aastad. See tähendab, et kokkuhoid pole mitte ühel kütteperioodil näiteks 15 protsenti vaid kõikidel järgnevate aastate kütteperioodidel samamoodi,“ märkis Väester. „See kokkuhoiu protsent võib aastate jooksul isegi suureneda sedavõrd kui elekter ja gaas kallinevad.“
Sama seinapaksusega kaks korda soojapidavam hoone
Kui uue hoone puhul on lihtne kohe sisse planeerida hea soojustus, siis Väesteri sõnul ei maksa ka vanemate hoonete soojustamise puhul enam muretseda, et see endaga kohe tohutud ümberehitustööd kaasa tooks. „Tänapäeval on materjalid juba nii head, et kui näiteks nõukogude ajal ehitatud hoones pidi teatud soojapidavuse saavutamiseks tekitama 30 sentimeetri paksuse soojustuskihi, siis tänapäeval saab sama soojapidavuse kordades õhema soojustusega.“
Näiteks Kingspani tootevalikus olevate Kooltherm ja Therma ülimalt efektiivsete isolatsioonimaterjalide soojaerijuhtivus on niivõrd väike, et need on kuni kaks korda tõhusamad, kui tavapärased soojustusmaterjalid. Ja seda võrreldes isegi tänapäevaste materjalidega. „Põhimõtteliselt tähendab see, et näiteks 30 sentimeetri paksuse seina või põranda asemel võid piirduda vaid 15 sentimeetriga. Samas kui vahetad välja vana 30 sentimeetrise soojustuse 30 sentimeetri meie soojustusega, siis saad kohe kuni kaks korda soojapidavama seina täpselt sama paksu soojustuskihiga,“ lausus Väester.
Soojusta sealt, mis annab suurima efekti
Uisapäisa ei maksa ka lihtsalt suvalist isolatsioonimaterjali suvalisse seina panna, sest see võib hoone konstruktsioonile hoopis halvasti mõjuda.
„Iga hoone ja selle konstruktsioon on erinev ja tegelikult peaks tegema enne soojustamist põhjaliku analüüsi, milline lahendus annab kõige parema efekti. Samas on siiski mõned põhitõed, millest võiks lähtuda igal juhul,“ märkis Väester.
„Esmalt tuleks lähtuda sellest, kust on hoone soojakadu kõige suurem ja üritada seda vähendada,“ lisas Kingspani ekspert. „Näiteks eramajade puhul on enamasti kõige suurem soojakadu ventilatsiooni kaudu (35%). Seejärel on enam-vähem võrdse suurusega soojakaod välisseintest (15%), soojast tarbeveest (15%) ning välisustest ja akendest (15%). Katuse kaudu lendleb ära umbes 13% ning läbi põranda 7%.“
Samas olenevad need soojakaod ikkagi väga palju hoonest. Kingspani eksperdi sõnul on nähtud ka hooneid, kus läbi akende on tuvastatud soojakadu ligi 50% ulatuses. Kui näiteks hoone üks külg on avatud tuulele, siis on selge, et ilmselt sealt seinast on suurem soojakadu, kui see pole korrektselt soojustatud.
Kindel on see, et tõusvatest hindadest ei pääse me keegi ning kui neid on juba tõstetud, siis alla nad enam nii lihtsalt ei tule. Hoone korralik soojustamine annab aga kokkuhoiu kõikideks tulevateks aastateks ning meelerahu, et kallilt ostetult kodune soe õhk ei haihtu kehva soojustuse tõttu loetud tundidega.
Rohkem infot erinevate hoonete soojustuslahenduste kohta leiab kodulehelt www.kingspaninsulation.ee