REITINGUD ⟩ Keskerakonna toetus on madalseisus

Jüri Ratas Foto: Tairo Lutter

Viimane nädal ei toonud reitingutabelis erakondade pingerivvi muutust ehk Reformierakond jätkab kindla liidrina Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Eesti 200 ees, samal ajal kui Keskerakonna toetus on madalseisus.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 26,4 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,8 protsenti ja Eesti 200 18,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus on viimase viie nädalaga tõusnud 5,1 protsendipunkti võrra, samas on viimaste tulemuste põhjal tõusu tempo aeglustumas. EKRE veebruari algusest kestnud langustrend on peatunud ning viimase nädalaga suudeti toetust ühe protsendipunkti võrra kasvatada. Kui Eesti 200 toetus on alates jaanuari lõpust teinud praktiliselt iga nädal uue rekordi, siis viimaste tulemuste põhjal on parlamendivälise erakonna tõus peatunud.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond 16,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,6 protsendiga ning Isamaa 6,7 protsendiga. Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,8 protsenti ja opositsioonierakondi 36,1 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölderi sõnul on käesoleva nädala koondtulemustes näha eelmise korra põhitrendide ehk Keskerakonna toetuse languse ja Reformierakonna toetuse kasvu jätkumist, kuid on ka ilmne, et nende muutuste tempo on raugenud.

«Viimasel nädalal lisandunud tulemused näitavad, et Reformierakonna ja Keskerakonna toetused on naasnud sõjaeelsele tasemele ning selle tulemusena on ka muutused nelja nädala koondkeskmises peatunud. On tõenäoline, et kriisiaegne toetuslisa Reformierakonnale kui peaministrierakonnale ning Keskerakonna karistamine on jäänud üpriski üürikeseks ning toimub kiire naasmine igapäevapoliitika juurde, milles pelgalt sõja vari toetust märgatavalt enam juurde ei too või minema ei vii,» märkis Mölder.

Teisel ja kolmandal kohal olevad EKRE ja Eesti 200 on Mölderi sõnul omavahelist erinevust nädalaga oluliselt suurendanud, mis tulenes Eesti 200 toetuse õrnast langusest ja EKRE toetuse mõningasest kasvust. «Kas see ühtlasi tähendab Eesti 200 alates kohalikest valimistest kestnud kasvutrendi lõplikku pöördumist, on veel vara öelda,» ütles Mölder.

«Kui vaadata toetajate absoluutarve ehk toetuspilti, kuhu on sisse arvestatud eelistuseta valijad, siis on näha, et käesoleval nädalal oli EKRE ainus erakond, kelle toetajate absoluutarv ilmselt ei vähenenud. Kõikidel teistel see pigem langes ning üleüldine eelistuseta valijate osakaal tõusis enam kui kahe ja poole protsendipunkti võrra,» lisas Mölder.