Kogukondlik Antsla vald näitab, kuidas Lõuna-Eestis ellu jääda

Copy
Foto: Danel Rinaldo

Antsla korraldab mahajäetud mõisas sündmuseid

Antsla valla üks silmapaistvamaid paiku on tühjana seisev Vana-Antsla mõisakompleks, kus kohalik kogukond korraldab kultuurisündmuseid. Eelmisel aastal toimus mõisakompleksis Eesti suurim kunsti ja mõnusa olemise festival KontrastiKunst, millest on Hauka Laada kõrval välja kujunenud Lõuna-Eesti iga-aastane suursündmus. Rahvalik festival on populaarne nii kohalike seas, kuid külastajaid on tervest Eestist ja meie naaberiikidest.

KontrastiKunsti festival näitab seda, kuidas Lõuna-Eesti muutuvas maailmas kohaneb. Kogukond ei jätnud väärikat hoonet kasutult lagunema, vaid leidis mõisale kunsti ja loomingu kaudu kohalikke kaasava lahenduse. Vanad mõisaruumid koos seintelt kooruva värvi, krigisevate uste ja õõtsuvate põrandatega on festivali ajal korraga galerii, kontsertpaik ja kohvik. Oma töid eksponeerisid nii kohalikud kunstnikud nagu Navitrolla ja Billeneeve kui ka kümned teised Eesti kunstnikud. Tasemel sündmus kasvatas hüppeliselt huvi kogu mõisakompleksi vastu. Selliselt on tänavu suvel Antslas samas mõisas oodata kino, kunst kui ka teatrivaldkonna sündmuseid.

Foto: Danel Rinaldo

Mõisakompleksist vanadesse koolimajadesse

Vana-Antsla mõisakompleks pole ainus koht Antsla vallas, mis on endale ajaga uue ja eduka kasutuse leidnud. Kohalikud sädeinimesed on taas kasutusse võtnud nii Lepistu, Kaika kui ka Urvaste vanad koolihooned. Õpilaste vähesuse tõttu suleti hooned õppetööks selle sajandi alguses, kuid hooned õnneks ei seisa tühja. Esimeses tegutseb rahvusvahelise haardega Roosiku šokolaadivabrik, kelle tooteid saab osta isegi Jaapanist.

Kaika vanast ja ajaloolisest koolimajast on saanud kogukonna- ja pärimusmuusika keskus. Vanaema Aia eestvedamisel saavad huvilised õppida põlisaedade tarkusi ehk seda, kuidas täpselt koguda iidsetes aedades kasvavate taimede seemneid, neid säilitada ja kasvatada. Miks see ikkagi on tänapäeva muutuvas maailmas oluline? Ühelt poolt on vanad taluaia sordid vastupidavad ja Eesti kasvutingimustele sobivad. Teisalt on omakasvatatud toit tervislik, väikese ökoloogilise jalajäljega ja selle söömine parandab vaimset tervist.

Põlvkondadevahelist koosloomet edendab Karula Rahvuspark, kus saab teada, kuidas ühest puust paati ehitada või kuidas vikatiga heina niita. Lepistu, Kaika ja Urvaste endised koolimajad on täiesti omaette maailm, kus vanad traditsioonid, pärimus ning kombed on tänase maailmaga loomulikkus taktis.

Toit on teema tänaseni. Urvaste endisesse koolimajja rajatud kogukonna köögis valmistavad naised kohaliku vana retsepti järgi tuntud Urvaste mahekama, mida müüvad toidupoed üle Eesti. Ess-soost korjatud pohladega meisterdatakse erinevaid maiustusi, mille pakenditel on Edgar Valteri illustratsioonid.

Ellujäämise Kunstid

Tartu on koos Lõuna-Eestiga 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Ellujäämise Kunstid ehk Arts of Survival on kultuuripealinna kunstiline kontseptsioon. Tegu on just nende teadmiste, oskuste ja väärtustega, mis aitavad meil tulevikus hästi elada. Tartu ja Lõuna-Eesti ühine soov on neid Euroopaga jagada ja vajalikku juurde õppida.

Neli kõige olulisemat Ellujäämise Kunsti, mis väljenduvad Tartu 2024 programmis on omapärasus, jätkusuutlikkus, ärksameelsus ja koosloovus. Just need on muuhulgas ka olulised põhjused, miks Antsla vald, üks väiksemaid omavalitsusi Eestis, pärast 2017. aasta iseseisvuse säilitas ja ellu jäi. Täna võib julgelt väita, et Antsla vald on oma eksistentsi õigustanud – Antsla pakub oma looduse, jätkusuutliku ettevõtluse ja loominguliste inimeste kaudu avastamisrõõmu nii kohalikele kui kaugemalt tulijatele ning on suutnud edukalt muutuvas maailmas kohaneda.

Foto: Danel Rinaldo

Euroopa kultuuripealinna tiitli kandmine on Tartu ja teiste Lõuna-Eesti omavalitsuste suurim valdkondadevaheline koostööprojekt ning Eesti 2024. aasta tippsündmus. Tegu on Euroopa suurima kultuurisündmusega.

 

Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programmi viib ellu Tartu linn koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega: Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.

 
Copy
Tagasi üles