Sisuturundus

Raadius Arhitektid: kõige tähtsam on, et inimesel oleks ruumis hea olla

21. märts 2022, 11:25

Hoone puhul hinnatakse eeskätt geomeetriat, vormi ja arhitekti käekirja ning sobivust ümbritsevasse keskkonda, ent vähem mõeldakse selle peale, kuidas inimene end ruumis tunneb. Tegelikult on mõnusa ja meeldiva interjööri loomine arhitekti üks olulisemaid ülesandeid, arvab arhitekt ja Raadius Arhitektid üks asutajatest Kaspar Stroom.

Kaspar oli Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetamas tootearenduse ja tootmistehnoloogia eriala, kui otsustas teha täieliku kannapöörde ning minna hoopis arhitektuuri õppima. Juba esimesel kursusel asus ta erialasele tööle ning kui õpingud jõudsid umbes poole peale, siis otsustati koos sõbra Egert-Priit Arusega luua Raadius Arhitektid.

Nüüd, mil arhitektuuri- ja inseneribürool on selja taga juba viis toimekat tegutsemisaastat, on Kaspar veendunud, et toonane otsus tugevat sisetunnet järgida ja eriala vahetada oli kindlasti õige. Praegu on meeskonnas 14 ühtehoidvat oma ala tõelist professionaali, loodud on mitmesuguste erinevate hoonete arhitektuurseid lahendusi ning ideid ja indu jagub tulevikuks küllaga.

Raadius Arhitektid tiimis on nii arhitekte, sise- ja maastikuarhitekte, ehitusspetsialiste kui ka projektijuhte ning lisaks on ettevõttel lai koostöövõrgustik väljaspool maja. «Üks on ideeline ja kontseptuaalne pool, et suudame arhitektidena luua midagi huvitavat ja omanäolist, aga tehnilised ja ehituslikud nüansid nõuavad juba väga põhjalikku vilumust,» toob Kaspar põhjenduseks, miks pikaajalise kogemusega spetsialiste ikka ja jälle erinevatesse Raadiuse projektidesse kaasatakse ning nende väärtuslikku know-how’d nõnda oluliseks peetakse.

Palju enamat kui lihtsalt hoone

Arhitektuuri- ja inseneribüroo tehtud tööde nimekirjast leiab nii era-, korter-, moodul- kui ka ridamaju, äri- ja büroohooneid, lao- ja büroopindu kombineerivaid nn stock-office tüüpi ehitisi, erinevaid avalikke hooneid, nagu näiteks õppeasutusi, spordihooneid ja perearstikeskuseid kui ka muud põnevat. Suurt uhkust tunneb Kaspar näiteks populaarse suvituskoha Võsu rannarajatiste üle, mis on sealset mereäärset keskkonda oluliselt mitmekesistanud ning saanud kohalike seas armastatud vaba aja veetmise ja kooskäimise kohaks. Piki supelranda looklev rannapromenaad on tema sõnul ühtlasi hea näide sellest, kuidas arhitektide tööl on õigupoolest palju laiem ühiskondlik väärtus, kui esmapilgul ehk tundub, sest loodud lahendused kujundavad otseselt elukeskkonda ja mõjutavad inimeste heaolu.

Tegemisi on Raadiusel tõepoolest seinast seina ning paralleelselt on pidevalt töös ligi 40 suuremat ja väiksemat projekti. Mõni aeg tagasi tehti koostöös Soome kolleegidega moodulvanglaid nii Saksamaale kui ka Filipiinidele ning praegu on põhjanaabritest arhitektidega pead kokku pandud teisaldatavate autovarjualuste loomisel. Samuti käib kibe töö Muhumaale Liiva keskusesse rajatava büroo- ja ärihoone ehk nn Muhu Maja kallal ning loomisel on ka mitme nüüdisaegse elamukvartali eskiislahendused. Avalikest hoonetest eristuvad oma põneva arhitektuuriga tänavu jaanuaris avatud Nõmme gümnaasiumi spordihoone ning Saku perearstikeskus, neil mõlemal on kohaliku kogukonna jaoks oluline tähendus.

Täpselt samamoodi nagu Võsu rannarajatiste projekt, peegeldavad ka Nõmme gümnaasiumi spordihoone ning Saku perearstikeskus Kaspari sõnul laiemat ühiskondlikku mõõdet ning on tõestus sellest, kui olulist rolli mängib arhitekt mõnusa ja inspireeriva keskkonna loomisel. Mõlema projekti arhitektuurse kontseptsiooni loomisel oli peamiseks eesmärgiks soov, et hoonetes oleks inimestel hea ja mõnus olla, samuti ehitiste sobitumine ümbritsevasse keskkonda.

Nõmme gümnaasiumi spordihoone on liigendatud kolmeks hoonemahuks: vasakul on pallisaal, paremal väiksemad saalid ja riietusruumid ning need seob ühtseks tervikuks kõrge ja valgusküllane aatrium, kus lisaks spordiüritustele saab korraldada ka teisi kogukonnale olulisi sündmusi. Hoone vorm mõjub kergelt ja õhuliselt ning meenutab kõike muud kui tüüpilist spordihoonet. Ka Saku perearstikeskuse puhul oli Raadiuse taotlus sama. Sooviti luua interjöör, mis ei meenutaks tavalist meditsiiniasutust ning ei tuletaks igal sammul meelde, et oled sattunud arsti juurde. Pigem sooviti perearstikeskusesse luua keskkond, mis mõjuks sooja, meeldiva ja kutsuvana.

Ühte kindlat stiili Raadiusel Kaspari arvates ei ole, kuigi aeg-ajalt tullakse küll ligi ja öeldakse: «Kaugelt näha, et Raadiuse tehtud!» «Eks meil on kindlad printsiibid ja ruumiloogikad, mida töös kasutame ning mingi vormi- ja detailikäsitlus on aastate jooksul siiski välja kujunenud,» tõdeb Kaspar, ent lisab, et peale arhitekti isikliku stiili ja sümpaatiate mõjutavad hoone kujunemist väga palju kliendi vajadused ja soovid ning keskkond, kuhu hoone peab sobituma. Ja muidugi mõista rahalised vahendid, kuigi tegelikult saab ka piiratud eelarvega luua arhitektuurselt üliägedaid ja esteetiliselt nauditavaid lahendusi.

Orgaaniline protsess

Mõeldes arhitekti töö peamistele väljakutsetele, toob Kaspar eeskätt esile kliendiga suhtlemise olulisuse. «Niikuinii ei lähe kõik alati nii sujuvalt nagu võiks, aga kui klient on avatud ja valmis suhtlema, siis tegelikult on ka kõige keerulisematele probleemidele võimalik leida lahendus,» räägib ta. Samas usub Kaspar, et tähtis on leida kesktee kliendi ja arhitekti soovide ja nägemuse vahel – tulla kliendi soovidele vastu nii palju kui võimalik, ent ka arhitektina luua midagi eristuvat ja põnevat.

Kahtlemata ei saa arhitekti töö keerukate väljakutsete loetelust välja jätta kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõudeid ehitistele, mis võivad teinekord olla väga keerulised, alates lubatud katusekaldest, stiilist ning lõpetades lubatud fassaadimaterjalide ja spetsiifiliste projekteerimistingimustega. «Kui klient tahab viilkatusega maja, aga detailplaneeringu järgi on lubatud ainult lamekatus, siis polegi mitte midagi teha ning keskteed selles küsimuses leida pole võimalik.» Ja väljakutsetest veel enam loeb koha eripära, rõhutab Kaspar, kelle sõnul on märksa keerulisem luua hoonet mõnda ajaloolisesse piirkonda kui paika, kus elukeskkond on alles välja kujunemas.

Aga kõige nauditavam ja põnevam osa arhitekti töös? Kahtlemata arhitektuurse eskiisi loomine, ütleb Kaspar veendunult. «See on etapp, kus kunst luuakse ning väga oluline on leida just see arhitekt, kelle looming ja käekiri kõige rohkem kõnetavad.» Kaspar usub, et arhitektuur on meeskonnatöö ning põnevad lahendused sünnivad tihedas sünergias ja ühises hingamises, ent kontseptsiooni loomisel peab keegi olema juhtrollis. «Kui arvamusi on liiga palju, siis tuleb pidevalt teha kompromisse ning ka hoone muutub piltlikult öeldes mitmenäoliseks.»

Pärast arhitektuurse eskiisi valmimist läheb asi samm-sammult aina tehnilisemaks ning koostöös inseneriga arendatakse kontseptsiooni edasi ning täiustatakse. Kaspari sõnul on arhitektuurse lahenduse loomine orgaaniline protsess ning eeldab äärmiselt tihedat koostööd arhitekti ja inseneri vahel. Kindlasti ei käi asi nii, et arhitekt teeb oma töö ära ning jääb siis käed taskus ootama, et hoone kerkiks täpselt üks-ühele tema loodud kontseptsiooniga.

Fookus paika

Jättes praegu kõrvale, et üks fassaadikattematerjal võib oluliselt kauem vastu pidada ning olla palju lihtsamini hooldatav kui teine, on välise arhitektuuri puhul Kaspari arvates kõige olulisem hoopis see, et hoone geomeetria oleks põnev ja pilkupüüdev. «Kui hoone mahuline arhitektuur on silmapaistev, siis pole visuaalselt tegelikult suurt vahet, kas fassaad on kaetud puidu, krohvi või mõne muu materjaliga, see kõik omandab teisejärgulise rolli,» räägib ta ning lisab, et sageli hakatakse väliselt üksluiseid maju n-ö pakendama ning arhitektuuri püütakse teha fassaadidetailide ja viimistlusega. Samuti lisab välisesse arhitektuuri värvi julgus mängida erinevate vormidega.

Sisearhitektuuri puhul on Kaspari sõnul eeskätt tähtis, et proportsioonid ja fookus oleksid paigas. Näiteks kui tehakse suur ja uhke maja, siis peaks sellel olema ka suur ja uhke elutuba ning ruumid ei tohiks mõjuda raskepäraselt. Laiemat vaadet loob veel võimalus ruume näiteks erinevate vaheseinte abil suuremaks teha või vastupidi eraldada. See lisab avarust ning loob ruumile potentsiaali ja erinevaid mõtestamisvõimalusi.

Siseruume meeldibki Raadius Arhitektidele luua avaraid ning puhta joone ja geomeetriaga, kus eelkõige oleks inimestel hea olla. «Suures ruumis on õhukvaliteet parem, laiad vaated inspireerivad ning mõtegi hakkab paremini jooksma,» loetleb Kaspar avara ruumi eeliseid ning lausub, et kui arhitekt loob inimest toetava keskkonna, kus inimene tunneb ennast hästi, siis tegelikult ta juba ongi ruumi loojana õnnestunud.

Raadius Arhitektide arhitektuuripärlid

Nõmme gümnaasiumi spordihoone avamine oli nii koolipere kui ka kõigi teiste nõmmelaste jaoks märgilise tähendusega sündmus, sest olgugi, et gümnaasium on olnud stardipakuks väga paljudele tippsportlastele, ootasid kohalikud korralikku spordihoonet ligi 50 aastat. Raadius Arhitektid soovisid luua looduskaunisse keskkonda Nõmme mändide alla multifunktsionaalse, nüüdisaegse ja pilkupüüdva hoone, mis oleks mõnusaks kooskäimise kohaks spordisõpradele, aga kus saaks korraldada muidki kogukonna jaoks olulisi sündmusi. Arhitektuurse eskiisi loomisel võeti eesmärgiks luua avar hoone, mis ei mõjuks nagu tüüpiline spordihoone, vaid oleks vormilt ja geomeetrialt hoopis kerge ja õhuline. Hoone seob ühtseks tervikuks keskne kõrge aatrium, mis lisab valgust ja ruumikust.

Saku perearstikeskuse arhitektuurse lahenduse koostamisel pidas Raadiuse meeskond kõige olulisemaks inimsõbraliku ja koduse keskkonna loomist. Kontseptsiooni loomisel arvestati ümbritseva hoonestuse ja väljakujunenud elukeskkonnaga ning täiustati seda tänapäevase ja väljapaistva arhitektuuriga. Eesmärgiks oli luua modernne ja omanäoline tervisekeskus, mis ilmestab Saku aleviku avalikku ruumi ning parandab elukvaliteeti. Raadius Arhitektide taotlus oli, et hoone välisilme ja interjöör ei meenutaks meditsiiniasutust, vaid mõjuksid sõbralikult ja meeldivalt.

Lagedi Kodu elamukvartali arhitektuurse lahenduse loomine oli Raadius Arhitektid meeskonnale tõeliselt inspireeriv teekond, sest kontseptsioon tuli teha nii paarismajadele, ridaelamutele kui ka eramutele. Eesmärk oli luua peresõbralik ja soe keskkond, mis sobituks ümbritsevasse looduskaunisse Pirita jõe äärsesse keskkonda. Tulemuseks on omanäolised, privaatsete aedade, suurte akende ja rõdude, kõrgete lagedega valgusküllased ja avarad hooned. Eriti põnevaks lahenduseks kujunes ridaelamute ja paarismajade loft-stiil, muutes interjööri oluliselt avaramaks ja andes juurde funktsionaalsust. Moodsa arhitektuuriga Lagedi Kodu rajas Everaus Kinnisvara.