Eva-Maria Liimets: Venemaa peab oma hävitustöö hüvitama (1)
22. märts 2022, 20:40
/nginx/o/2022/03/22/14440861t1h913e.jpg)
Välisminister Eva-Maria Liimets tegi kokkuvõtte esmaspäeval ja teisipäeval toimunud välisasjade- ning üldasjade nõukogust Brüsselis. «Tegin oma kolleegidele ettepaneku, et alustaksime Venemaa külmutatud varade arvelt Ukraina sõjakahjustuste ülesehitamist. Sõja alustajana kannab Venemaa üheselt vastutust ka oma hävitustöö hüvitamise eest.»
Liimets kirjeldas, et vabariigi aastapäeva eelõhtul oli Ukrainas rahulik ning sealsed inimesed lootusrikkad ja kindlameelsed. «Saabusime öö hakul koos Läti välisministriga Kiievisse, et näidata ühise visiidiga ukrainlastele meie tuge. Leedu kolleeg pidi meiega liituma järgmisel hommikul. Samal ajal oli Venemaa koondanud pikki kuid Ukraina piiri taha sõjajõudu ning alustas varahommikul terves riigis õigustuseta, laiaulatuslikku ja verist sõda Ukraina rahva vastu.»
«Venemaa lootis Ukraina mõne päevaga murda. Selle asemel ühendasid nad sajad miljonid tavalised inimesed enda vastu, saavutasid eneste poliitilise ja majandusliku isoleerimise ning kasvatasid kordades kaitsealast, majanduslikku, poliitilist ja moraalset tuge Ukrainale,» ütles Liimets, lisades, et välisministrid olid sunnitud oma visiidi katkestama.
Välisministri sõnul on suur osa maailmast kuu aja jooksul Ukraina võitlusele kaasa elanud ning otsinud võimalusi, kuidas neid aidata. «Peame siiski tõdema, et rahvusvahelise üldsuse pingutused pole seni piisavad, kuni Venemaa alustatud sõda jätkub. Hoolimata sellest, et 141 ÜRO riiki on selgelt ja üheselt mõistetavalt kuulutanud, et sõjategevuse eest vastutab agressorriigina Venemaa.»
See kõik viitab üheselt, et Venemaa on seadnud end rahvusvahelise õiguse raamist väljapoole.
«Samuti tunnistas Ukraina õigust rahvusvaheline kohus ning nõudis Venemaa sõjategevuse lõpetamist, ÜRO harta järgimist ning tsiviilisikute kaitsmist. See kõik viitab üheselt, et Venemaa on seadnud end rahvusvahelise õiguse raamist väljapoole ning seetõttu on ka nende eemaldamine rahvusvahelistest organisatsioonidest ainumõeldav.»
Liimets kordas, et Euroopa liit, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Kanada, Jaapan ja teised samameelsed riigid on kehtestanud Venemaa vastu enneolematud majandussanktsioonid, et teha nende jaoks sõja jätkamine võimalikult kalliks. Samuti on oluliselt piiratud Venemaa võimudele lähedaste inimeste ja sõja toetajate majanduslikke võimalusi ja liikumisvabadust.
Sanktsioone tuleks veelgi karmistada
Eile esitasid ELi välisministrid Liimetsa sõnul Brüsselis kohtudes järgmise ringi ettepanekuid, kuidas praeguseid sanktsioone veelgi karmistada. Samuti vaadati juba kehtivate piirangute toimet, et nendest ei jääks möödahiilimise võimalusi.
Eesti seisukoht neis aruteludes on tema sõnul toetada kõiki piiranguid, mis on mõistlikud ning aitavad survestada Venemaad oma arutut sõda lõpetama. «Samuti peame tähtsaks, et kõik otsused ja sammud oleksid võimalikult laiapindsed, et neil oleks tegelik ja oluline mõju.»
«Kindlasti peame liikuma Euroopa tasandil edasi näiteks krüptovääringutega tehtavate tehingute piiramise ning Venemaa laevade teenindamise lõpetamisega meie sadamates. Tegin oma kolleegidele veel ettepaneku, et alustaksime Venemaa külmutatud varade arvelt Ukraina sõjakahjustuste ülesehitamist. Sõja alustajana kannab Venemaa üheselt vastutust ka oma hävitustöö hüvitamise eest.»
Liimets nentis, et Euroopa julgeolek on muutunud ja senised kokkulepped, nagu 1975. aastal Helsingi alusakt, seda tagada ei suutnud, mistõttu on oluline jätkata Eesti enda ja terve Euroopa kaitsevõime tugevdamist.
«Ootame selle nädala lõpus toimuvalt NATO tippkohtumiselt, et liikmesriigid kindlustaksid liitlaste kohaloleku püsiva suurendamise meie regioonis. Meil peab olema võimalik välistada enda ja liitlasvägede koostöös igasuguse meie vastu suunatud rünnaku edulootus.»
Meil peab olema võimalik välistada enda ja liitlasvägede koostöös igasuguse meie vastu suunatud rünnaku edulootus.
«Ukrainlased kaitsevad oma kodumaad vapralt, kuid jätkuv poliitiline, kaitsealane ja humanitaarabi on kindlasti vajalik. Eesti on olnud sellise toe pakkumisel eeskujulik. Andsime näiteks ukrainlastele kaitseotstarbelist relvaabi juba ajal, kui selle vältimatus ei olnud ka meil endil kõigi jaoks üheselt arusaadav.»
Veel sõnas Liimets, et Eesti on pingutanud, et antav humanitaarabi jõuaks kohale kõige keerulisemates kohtades seda vajavate inimesteni. Abi toimetavad ka Punane Rist, Euroopa Komisjon ning mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid ja vabaühendused. «Nende protsesside toetamiseks on praegu vaja kiiresti kutsuda kokku rahvusvaheline doonorkonverents, et toetada sõjakoledustest hoolimata veel oma kodukanti jäänud inimesi.»