KVALITEETMINUTID ⟩ Kuidas surmaks valmistuda?

Pühakutepäeva tähistamine Zagrebis. Foto: ANTONIO BRONIC/Scanpix

«Kvaliteetminutid» võtab seekord ette kõiki inimesi puudutava valdkonna. Postimehe ajakirjanikul Aimar Altosaarel ja ajakirja 60+ peatoimetajal Eve Rohtlal on külas Tallinna ülikooli teadur Tiina Tambaum, et rääkida surmast ja selleks valmistumisest.

Rohtla muljetas, et ajakiri 60+ tõstatab selle teema vähemalt kord aastas eri rakursside alt, sest inimesed väga tahavad surmateemadest lugeda. Näiteks on nad rääkinud Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsaluga eesti matusekultuurist või kirjutanud sellest, et on tark juba enne oma matuseid lähedastele matusesoovidest teada anda.

Mõni lugeja on artiklid ka ära märkinud ja kõrvale pannud, et anda lastele ja lastelastele lugeda. Niimoodi saab lähedastega surma teemal vestlust alustada. «Surmaga seonduv on tõepoolest väga eripalgeline, väga paljude inimeste seas tekitab erinevaid tundeid,» sõnas Rohtla. «Aga samas nagu minu vanaema ütles, et ta ei tea kedagi, kes on maa peale jäänud.»

Tambaum jutustas, et ta loeb Tallinna ülikoolis juba aastaid haridusgerontoloogia kursust, mille praktilise töö üks kolmest valikust on matuse planeerimine või surmakohviku läbiviimine. «Mida aasta edasi, seda rohkem on neid, kes seda valivad,» märkis Tambaum. «Võin öelda, et 100 protsenti kõik asjaosalised – nii üliõpilased kui need, kellega nad on vestelnud –, 100 protsenti on üdini rahul, et sai räägitud.»

Saates arutati läbi:

• Mida näitab matusekultuur inimeste kohta?
• Miks on oluline lähedastega rääkida ootustest matusele? Kuidas valida head aega vestluse pidamiseks?
• Mida lahkujad võiksid ise eelnevalt ära teha, kirja panna või läbi mõelda?
• Kus veel võib ärasaatmisi teha peale krematooriumisaali? Milliseid teisi traditsioonilisi kombeid võib ümber vaadata?
• Mida kujutab endast surmakohviku formaat? Kellele on need mõeldud? Mida peaks kohviku korraldamisel silmas pidama, mida vältima?