R, 30.09.2022

KESKPÄEVATUND ⟩ Kaitsetahet kujundavad kodune meelsus, koolist saadud kasvatus ning sõpruskond

Kuku Raadio
Kaitsetahet kujundavad kodune meelsus, koolist saadud kasvatus ning sõpruskond
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
Kaitseväeteenistuse läbinud noorte kaitsetahte üle nuriseda ei saa.
Kaitseväeteenistuse läbinud noorte kaitsetahte üle nuriseda ei saa. Foto: Arvet Mägi

Kuku raadios laupäeval eetris olnud saates «Keskpäevatund» keskendusid Ainar Ruussaar, Ignar Fjuk ja Priit Hõbemägi eestlaste kaitsetahtele.

Uuringufirma Norstat värske küsitluse tulemustest selgub, et nooremaealisi, kes läheksid sõja puhkedes Eestist välismaale pakku, on parasjagu, kuid mitte igaüks pole valmis minema kodumaad kaitsma, tõdes Priit Hõbemägi.

Ainar Ruussaar lisas, et selliseid inimesi on juba praegu küllalt palju, ja avaldas lootust, et nad tulevad õpingute lõppedes ikkagi piiri tagant kodumaale tagasi.

Ruussaar täpsustas samas, et rindele ei minda, vaid sinna saadetakse siiski inimesed, kes on välja õpetatud ning kuuluvad sõjaväekohuslaste hulka. «Rindele lähed sa siis, kui oled läbinud elementaarse väljaõppe, oled käinud kaitseväes või kaitseliidus,» lausus ta.

Jätkates vestlust kaitsetahtest, tähendas Ainar Ruussaar, et selle puhul sõltub paljugi kodusest meelsusest ja koolis saadud kasvatusest, samuti sõpruskonnast. «Aga eelkõige on kaitsetahe muidugi suuresti seotud ka emotsiooniga. Olgu selleks emotsiooniks kas kodu- või elukoha vastu toime pandud rünnak, mõne lähedase kannatused, lapsepõlvemälestused, mis iganes,» kõneles Ainar Ruussaar.

«Kaitsetahe sõltub laias laastus sellest, et mida rohkem rünne liigub meie tavapärase keskkonna suunas ja mida rohkem see ohustab mind ja minu kamraade, seda suurem on minu kaitsetahe.»

Ignar Fjuk meenutas, et sarnaseid, kaitsetahet puudutavaid uuringuid on tehtud varemgi ja tõi näiteks ühe kuue aasta taguse küsitluse. «90 protsenti igapäevaselt eesti keelt ja 69 protsenti vene keelt rääkivatest Eesti kodanikest leisid, et Eesti kodaniku kohus on riiki kaitsta, kui kallale tungitakse. Aga kui hakati täpsustama, et kas ka teie oleksite selleks valmis, siis protsendid juba langesid,» kõneles Fjuk.

Ta lisas, et väga paljudel juhtudel on nende vene keelt kõnelevate Eesti kodanike seas, kes on Eesti kaitseväes teeninud, patriootlikkus isegi kõrgem.

Saates tuli muu hulgas juttu veel idanaabri korraldatavatest infooperatsioonidest, Venemaal kasutatavast sümboolikast (Z-märgist) ja eesootavast 9. maist. Samuti räägiti riigikogu menetlusse jõudnud seaduseelnõust, mis puudutab Eestilt rahvusvahelist kaitset taotlevate inimeste, antud juhul Ukraina sõjapõgenike, suhtes keelenõuete leevendamist.

Märksõnad
Tagasi üles