Kuku raadio saates «Välismääraja» selgitasid Eesti suursaadik Prantsusmaal Lembit Uibo ja Eesti Välispoliitika instituudi nooremteadur Merili Arjakas täna Prantsusmaal toimuvate presidendivalimiste tähtsust. Eesti jaoks on olulisim Prantsusmaa välispoliitika Euroopa Liidu ja Venemaa suunal, kus kandidaatide vaated erinevad kui päev ja öö.
/nginx/o/2019/02/07/11770685t1h5eee.jpg)
Uibo hindas, et Euroopa Liit on valimiste teemade välispoliitika plokis üks kõige enam esil olevaid küsimusi. Juhul, kui Marine Le Pen peaks valimised võitma, tõuseks mõeldavaks stsenaariumiks niinimetatud Frexit ehk Prantsusmaa lahkumine Euroopa Liidust.
«Ta pole küll nii kardinaalne Euroopa Liidu küsimuses nagu eelmistel, 2017. aasta valimiste puhul, sest ta on aru saanud, et Prantsusmaa inimesed üldiselt ei tahaks Euroopa Liidust lahkuda,» kirjeldas suursaadik. «Aga kui ta programmi elemente hakata vaatama, siis nad sisaldaksid Euroopa Liidu tugevat reformimist ja ka Prantsusmaa rolli reformimist nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel areenil.»
Saatejuht Neeme Raud päris, mida tähendab tihti kasutatud väljend, et isegi kui Le Pen täna ei võida, on ta juba võitnud. Suursaadik selgitas, et viimastel aastatel on kasvanud äärmuslaste häältesaak. Vasak- ja paremäärmuslased kogusid kokku esimeses voorus üle poolte häältest.
«Ei saa enam rääkida Le Penist ja tema parteist kui juhuslikust fenomenist, vaid tegemist on teatud trendiga. Kahel järjestikusel valimisel on ta jõudnud otsustavasse vooru,» sõnas Uibo ja märkis, et tema ei panustaks võimalusele, et Le Pen järgmist korda uuesti ei kandideeri.
Le Pen on lubanud valituks osutumise korral viia Prantsusmaa välja NATO sõjalisest integreeritud väejuhatusest. See mõjutaks ka Prantsuse vägede kohalolu Eestis, tõi Uibo esile. «Kui jätkab president Macron, siis NATO rindel on meile kindlasti head uudised, sest prantslased on just nüüd Ukraina sõja kontekstis väga tähtsustanud NATO rolli,» võrdles ta.
Raud võttis suursaadiku hinnangu kokku, et Eesti huvides oleks selgelt Macroni võit. Arjakas nõustus, et Macroni puhul me saaksime näha minimaalselt senise Prantsusmaa välispoliitika jätkumist ehk Euroopa Liidus Ukraina toetamise eest hea seismist. On ka võimalik, et Macroni juhtimise alla suureneks surve teistele Euroopa riikidele Ukraina jaoks enam ära teha.
Ta võrdles, et Marine Le Pen on küll viimastel nädalatel proovinud oma varasemaid sõnu pehmendada ning mitte enam rõhutada varem väljendatud sümpaatiat Putini vastu, aga seda ei saa veel pidada meelemuutuseks. «Arvestades tema varasemaid seisukohti ja ütlemisi, siis me ei näeks sellist tugevat survet sanktsioonide laiendamiseks ja Ukrainale relvastuse andmiseks, mida võib loota Macronilt,» hindas teadur.
Saate teises osas uuris Raud Riigikogu liikmelt Eerik-Niiles Krossilt, milliste sõjapidamise reeglite vastu on Venemaa kahe kuu jooksul eksinud. Krossi sõnul pole Ukraina sõjategevus küberruumi eriti jõudnud. On see nii? Välisministeeriumi küberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp märkis, et küberruumis on siiski pidevalt midagi toimunud, lihtsalt meie tähelepanu on olnud hõivatud reaalse sõjategevusega.