Analüüs ⟩ Saksamaa oli ja on Putini sõjamasina lahkeim rahastaja

Saksa kantsler Olaf Scholz ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Foto: Kollaaž

Selle nädala alguses teatas Saksa kantsler Olaf Scholz pikas intervjuus Saksa rahvusringhäälingule ZDF, et ei plaani sõita Kiievisse, kuna ukrainlased keeldusid eelmisel kuul vastu võtmast Saksamaa presidenti Frank-Walter Steinmeierit. See pole aktsepteeritav viis kohelda riigi presidenti; riigi, kes pakub nii palju sõjalist ja finantsilist abi, rääkis Scholz. Sama põhjendust – Steinmeieri tõrjumist – on Ukrainasse mitte­minemise põhjusena nimetanud ka Saksa välisminister Annalena Baerbock.

Ukraina suursaadik Saksamaal Andri Melnõk kontreeris päev hiljem Scholzile: «Kasva suureks.» Tegemist on brutaalse sõja, mitte lasteaiaga, kus mängida solvunut väikeste asjade peale, sarjas Melnõk kantslerit. Melnõk on alates sõja algusest olnud Saksmaa suhtes väga avameelne ja otsekoheselt kriitiline. Lausa nii palju, et on saavutanud vastuolulise kuulsuse. Osale sakslastest ta oma sirgjoonelisuses meeldib. Osa peab teda ebadiplomaatiliseks ja ebakonstruktiivseks.

Ukrainlased näevad asja teistpidi. Ajakirja Time korrespondendil Simon Shusteril oli aprilli alguses ja keskel ainulaadne võimalus veeta kaks nädalat Volodõmõr Zelenskõi peakorteris, seal elada ja ööbida, vestelda korduvalt nii Ukraina presidendi kui ka teda ümbritsevate inimestega. Järeldused? Ukraina juhtkond saab väga hästi aru, et rauda tuleb taguda, kuni see on kuum. Ühiskonnad väsivad ja muutuvad. Läänel tulevad omad mured. Venemaa kohaneb. Ukraina «küsimus» taandub.