K, 6.07.2022

Laanet: liitlasvägede kohaolek saartel nõuaks harjutusalasid

BNS
Laanet: liitlasvägede kohaolek saartel nõuaks harjutusalasid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaitseväe harjutusaladele sattudes peab hoolsalt jälgima ümbruses toimuvat.
Kaitseväe harjutusaladele sattudes peab hoolsalt jälgima ümbruses toimuvat. Foto: mil.ee

Kaitseminister Kalle Laanet vastas Saaremaa vallavalitsuse pöördumisele, milles vald soovis liitlasvägede kohaolekut, et see nõuaks hulga harjutusalasid, mida saartel aga ei ole.

«Eesti kaitsmiseks vajalikke üksusi ja tehnikat võib teatud juhtudel olla mõistlik paigutada näiteks ka Lätti. Sel moel saab ka saarte kaitse tagada sinna alalisi üksusi paigutamata, kuid luues tingimused sõjaliste võimete kiireks ja ennetavaks siirmiseks saartele, kui olukord seda nõuab. Liitlaste või kaitseväe üksuste permanentne paigutamine saartele nõuaks lisaks elementaarsele linnakule ka märkimisväärseid harjutus- ja laskealasid, mida saartel vajalikus mahus ei pruugi olla,» vastas Laanet Saaremaa vallale.

Vajalike harjutusalade loomine on Laaneti sõnul aeganõudev protsess, mis hõlmab endas nii keskkonnamõjude uuringuid, kuid tihiti ka maade erastamisi või sundvõõrandamisi. «Tuleb arvestada ka sellega, et harjutusalad ja laskeväljad ning tiirud toovad paratamatult kaasa ka suurema müra, seda nii liitlaste, kaitseväe kui ka Kaitseliidu puhul, mis tihtipeale tekitavad lähedal elavate inimeste seas rahulolematust,» märkis kaitseminister.

Valitsus on kaitseministri sõnul andnud Kaitseliidule ja kaitseväele ülesande 2023. aastaks kahekordistada maakaitse struktuuri, siin on oluline roll kõikidel malevatel täita. «Seega on saarte kaitsmisel eelkõige olulisel kohal tugeval maakaitse. Olen veendunud, et vabatahtlikkus ja ühiskonna kaitsetahe väljendub aktiivses liitumises Kaitseliiduga nii saartel kui mandril,» kirjutas Laanet. «Lisaks sellele on käimas kaitseväe ja politsei- ja piirivalveameti laevastike ühendamise elluviimine, mille tulemusena mereväe koosseis suureneb ning seega on oodata kaitseväe üksuste kohaloleku kasvu edaspidi nii suursaartel kui suursaartega seotud merealal kui ka väikesaartel.»

Merealade julgeoleku suurendamiseks on kaitseministri sõnul tarnimisel meremiinid ja laevatõrje raketisüsteemid, mis on oluline samm edasi Eesti meresõjapidamises. «Mõlemad on uusimad omas klassis. Laevatõrje raketisüsteemi ulatus katab ära kogu Eesti ranniku ja saared. Süsteemi laskeulatus on kuni 290 km. Tegemist on mobiilse raketisüsteemiga, mida saame vajadusel liigutada täpselt sinna, kuhu suunal soovime ohutust tagada,» mainis kaitseminister.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas leidis pöördumises kaitseminister Kalle Laanetile, et saarlaste jaoks on oluline märk kaitseväe või liitlasvägede üksuse alaline kohalolek Saaremaal. «Selle kasuks räägib ka asjaolu, et Saaremaal on riigil suur hulk kinnisvara, mida saaks vajadusel selleks otstarbeks kasutada. Seepärast teeb vallavalitsus ettepaneku kaaluda näiteks mereväebaasi toomist Saaremaale või erinevate laokomplekside välja ehitamine varustuse ja relvastuse hoidmiseks Saaremaal juhuks kui sõjaolukorras peaks katkema laevaliiklus saarte ja mandri vahel,» kirjutas Saaremaa vallavanem Madis Kallas kaitseministrile saadetud pöördumises.

Märksõnad
Tagasi üles