E, 5.12.2022

KES ME OLEME? KUST ME TULEME? ⟩ Kristiina Tambets: baltimaalased on ka geenide järgi piirirahvad

Kristiina Tambets: baltimaalased on ka geenide järgi piirirahvad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Evolutsioonigeneetik Kristiina Tambets.
Evolutsioonigeneetik Kristiina Tambets. Foto: Margus Ansu

Inimkonna kujunemise uurimisse on tänuväärselt panustamas geneetika, mille abil on võimalik saada selliseid teadmisi, millest veel mõnikümmend aastat tagasi poleks isegi osanud unistada. Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar kutsus külla Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsi, et süüvida avastustesse ja järeldustesse, mida geneetika lubab inimkonna ajaloo kohta teha.

Tambets jutustas, et hominiidid lahknesid meie tänastest kõige lähematest sugulastest inimahvidest 6-7 miljoni aasta eest. Siis saab juba hakata rääkima inimese liigile iseloomulikest tunnustest. Samas on inimese genoomide puhul suudetud vaadata vaid mõnekümne tuhande aasta tagusesse aega. Infot on saadud nii inimese eellase kui ka meie sõsarliikide – neadertaallaste ja denisovi inimeste – kohta. Lisaks tehakse kaasaegsete ja kunagiste genoomide põhjal ajaloolisi rekonstruktsioone, mille abil saab vaadata päris sügavale.

Näiteks inimkonna hällile valguse heitmiseks vaadatakse nii fossiilseid kui ka geneetilisi tõendeid. Tambets selgitas, et veel mõne aasta eest peeti kaasaegse inimese liigi vanuseks umbes 200 000 aastat. Kui aga kaasaegsete genoomide kõrvale võeti kunagi elanud inimeste genoomid, siis sai selgeks, et tänapäevase mitmekesisuse mahutamiseks jääb sellest ajaks natuke väheks. Seetõttu arvatakse praegu, et inimese liik on vähemalt 300 000 aasta vanune.

Tambets märkis, et evolutsioonilises ajaloos on täna üsnagi erakordne olukord, kus inimese liini esindajatest oleme maa peal üksinda. Varasematest faasidest on olnud mitmeid hominiidide esindajaid, mis on nüüdseks välja surnud.

Kaasaegne inimene kujunes välja Aafrikas, aga täpset kohta öelda on keeruline ja pole Tambetsi hinnangul ehk isegi õige. Seejärel hakkasid inimesed Aafrikast välja rändama ning asustama teisi maakera paiku. Professor lisas kõrvalepõikena, et esimesed Aafrikast välja rändajad olid homo erectused ehk püstised inimesed, kes läksid laia maailma avastama umbes miljon aastat tagasi. Sellest tekkis ka teooria, et kaasaegne inimene võis tekkida multiregionaalselt. Geneetilised andmed seda siiski ei kinnita.

Kui homo sapiensi juurde tagasi tulla, siis lõviosa inimese geenidest pärineb umbes 60-70 aastatuhande eest Aafrikast toimunud väljarändest. On märke, et väljarändeid võis olla ka varem, aga selle jäljed tänapäeva inimese genoomis on vähesed.

Tambets tõi välja, et tõenäoliselt esimeste Eesti alasid asutanud inimeste geenid on sarnased lääne küttidele-korilastele, kelle ühe esimese indiviidi jälgi on leitud Pürenee poolsaarelt. Geenide järgi arvatakse, et ta oli üsna tumeda nahavärviga, aga siniste silmadega.

Ida kütid-korilased elasid märksa rohkem idas, aga võib-olla võis Baltikum olla ala, kus nad omavahel kokku puutusid. Nii on ida küttide-korilaste panus Eesti aladel näha kammkeraamika ajal umbes 4000 eKr, sest kammkeraamikat teinud inimeste geenid erinevad siinsetest varasematest asukatest.

Tegemist on esimese Eesti aladel näha oleva geneetilise muutusega, kuigi küttide-korilaste suurema klastri sees. «Tundub, et kahe erineva küttide-korilaste suure grupeeringu piirid võivad Baltikumi aladel kokku puutuda,» võttis Tambets kokku.

Saates sai vastuse palju põnevaid küsimusi:

  • Kuidas ja kuhu toimusid erinevad Aafrikast väljarännulained? Millal jõudsid inimesed Euroopasse?
  • Kui palju on tänapäevase inimese geenides jälgi neandertaallastest ja denissovi inimestest?
  • Kuidas erinevad geneetiliselt kütid-korilased ja põlluharijad?
  • Milliseid geene kannavad tänased eesti mehed ja naised? Millal sellised geenid siia jõudsid?
  • Milliseid järeldusi saab teha, kui võrrelda Eesti aladel pronksiajal ja varasel rauajal elanud inimesi?
  • Kuidas aitab geenide uurimine täita radiosüsiniku järgi dateerimise pimetähne?
Märksõnad
Tagasi üles