Eesti plaanib keskmaa õhutõrje soetamist koos Lätiga

Detsembris avaldatud arengukavas räägiti veel vaid ettevalmistustest. Foto: Eesti Kaitsevägi

Kaitseminister Kalle Laanet ja Läti kaitseminister Artis Pabriks allkirjastasid täna Madridis NATO tippkohtumisel kavatsuste protokolli, mis loob aluse Eesti ja Läti keskmaa õhutõrje süsteemide ühiseks hankeks.

Kaitseministeerium on valitsusele tutvustanud erinevaid õhutõrjevõime lahendusi ning konkreetne ettepanek õhutõrje võime loomiseks on valitsusele plaanis esitada juuli lõpus.

«NATO tippkohtumine on andnud selge sõnumi, et aidatakse neid, kes on ka ise valmis ennast kaitsma. Eesti on usaldusväärne liitlane ja kindlasti üks neist riikidest, kes oma osa ära teeb,» sõnas Laanet, kelle sõnul on oluline, et Eesti lisaks liitlaste pakutavale toetusele oleks valmis ka ise õhukaitsesse panustama.

Läti kaitseminister Artis Pabriksi sõnul näitab Venemaa agressioon Ukrainas selgelt vajadust õhutõrjesüsteemide järele. «Tahaksin veel kord tänada Hispaaniat, kes hiljuti sellised süsteemid Lätis kasutusele võttis, kuid me töötame ka oma võimete arendamisega. Mul on hea meel, et viime seda projekti ellu koos Eestiga tugevdades nii meie regionaalset koostööd ja ühist kaitset,» ütles Pabriks.

Lisaks liitlaste pakutavale täiendavale keskmaa õhutõrjele vajab Eesti ka oma vastavat võimet, lisas ministeerium teates. Esmane keskmaa õhutõrje võime tagab õhukaitse Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooniks ning loob eeldused liitlaste tugevduste saabumiseks Eesti sadamatesse ja lennuväljadele ning võimaldab läbi viia maaväeüksuste manöövreid. Liitlaste täiendav õhutõrje tugevdab Eesti olemasolevat võimet ning toetab ühtlasi täiendavalt saabuvaid liitlasüksusi näiteks kaitsega vastase lennuvahendite ja ka tiibrakettide eest.

Kavatsuste protokolli kohaselt juhiks Eesti ja Läti ühist õhutõrjesüsteemide hankeprotsessi Eesti riigi kaitseinvesteeringute keskus. Soetuse aluseks saab olema Eesti ja Läti kaitseväe juhatajate kattuv sõjaline nõuanne.