Kersna astub kiirtestihanke kriminaalmenetluse tõttu tagasi (34)
/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
30. juuni 2022, 16:29
Riigiprokuratuur alustas täna, 30. juunil kriminaalmenetluse, et uurida haridus- ja teadusministeeriumi möödunud aasta oktoobris sõlmitud hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridusminister Kersna kinnitas ühismeedias varem lubatut: menetluse tõttu astub ta tagasi.
Riigiprokurör Laura Aiaots selgitab, et prokuratuurile esitatud kuriteokaebuses tõstatati kuriteokahtlus kolmes episoodis – kahe lepingu sõlmimises ning ühe hankelepingu muutmises. Kriminaalmenetlust alustati ühe hankelepingu puhul, mis on sõlmitud möödunud aasta oktoobris.
«Kriminaalmenetlust alustati kuriteoteates esitatud karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis puudutavad riigihangete nõuete rikkumist ning usalduse kuritarvitamist. Tegemist on esialgse info põhjal tehtud otsusega, mis võib menetluse kestel muutuda. Täna kellelegi kahtlustust esitatud ei ole ning see kas ja kellele on alust kahtlustust esitada, selgub menetluse käigus,» lisas prokurör.
Riigikogu aseesimehe Martin Helme (EKRE) väitel algatati teine menetlus seetõttu, et nad võtsid appi juristi ning esitasid uue kuriteoteate.
«Saan aru, et väärteomenetluse korral on mulle võimalik määrata kuni 300 trahviühikut trahvi ehk 1200 eurot. Kui nii, siis palun tehtud vigade eest vabandust, õpime neist ja maksan trahvi isiklikult riigikassasse.»
«Kõik avaliku sektori otsused ning protsessid peavad olema läbipaistvad ning olema ja ka näima ausad. Põhjendatud kahtluse korral on ainsaks kõikide asjaolude väljaselgitamise võimalikuks viisiks kriminaalmenetluse alustamine. Vaid kriminaalmenetluses on võimalik teha toiminguid, mille abil saab välja selgitada, kas riigihanke menetluse läbiviimisel ning lepingu sõlmimisel on järgitud kõiki nõudeid,» sõnas Aiaots.
Menetlust viib riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitsei.
Liina Kersna: ametiaeg ei oleks pidanud nii lõppema
Kersna ütles rahvusringhäälingule, et kui peaminister Kaja Kallas NATO tippkohtumiselt tagasi Eestisse jõuab, esitab ta talle tagasiastumisavalduse.
«Muidugi olen ma pettunud ja kurb. Minu ametiaeg haridus- ja teadusministrina ei oleks pidanud niimoodi lõppema,» kirjutas Kersna ühismeedias.
«Täna andis riigiprokuratuur teada, et nad alustavad uurimist, kas me haridus- ja teadusministeeriumis (konkreetselt siis ka mina) tegime esimese kiirtesti hankega kõike ikka seadusega kooskõlas. Meenutan, et rahandusministeerium on oma kontrollaktis juba hinnanud, et tingimustes, milles me olime, oli valitud hanke vorm põhjendatud.»
Ta kordas, et nende eesmärk oli järsult süvenevas tervisekriisis hoida lapsed võimalikult turvaliselt kontaktõppel. Selleks oli tema sõnul vaja kiiresti kiirtestid, mille käsitlemisega saaksid ohutult ja iseseisvalt hakkama ka 7-aastased. «Sel hetkel olid meile teada vaid ühed nõudmistele vastavad kiirtestid, mille kasutamist õpilaste seas oli koolides juba edukalt piloteeritud.»
«Mind valdab õud ja õõv mõeldes olukorrale, milles oleksime olnud, kui testid poleks õigeks ajaks saabunud. Arvestades seda, kui tugev oli surve suunata koolid pärast koolivaheaega distantsõppele ning seda, millised seninägematult kõrged nakatumisnäitajad tõi meile omicron, võime olla üsna kindlad, et koolid oleksid läinud distantsõppele kevadeni.»
Kersna küsis: «Millist hinda oleksime selle eest maksnud? Oskab keegi kokku lüüa, kui laastavalt oleks see mõjunud 170 000 lapse haridusele ja vaimsele tervisele? Ning – ma ei häbene küsida - mitu elu me päästsime?»
Minister rõhutas, et ei tema ega tema lähikondsed pole saanud mitte mingisugust isiklikku kasu ühestki hankest. «Ning tuletan meelde, et kõik otsused olid kollektiivsed, läbides ministeeriumi tavapärase kooskõlastusringi. Minu personaalsed menetlused nii rahandusministeeriumi kui nüüd ka prokuratuuri poolt on siiski odav hind selle eest, et lapsed said käia koolis.»
Vaata ajajoont, kuidas selgitati kiirkorras koostatud kiirtestide hanget.
Haridus- ja teadusministeerium tellis ettevõttelt Selfdiagnostics kiirkorras, ilma hanketa, koolidele viie miljoni euro eest koroonaviiruse kiirteste. Kahe miljoni testi ostuks kulus üle 5,1 miljoni euro, mis teeb ühe testi hinnaks 2,57 eurot.
Tartu linna hankes, mis oli veidi enne ministeeriumi oma, müüdi 52 000 testi ning siis küsis sama pakkuja, Selfdiagnostics tükist 1,24 eurot.