R, 7.10.2022

KULTUURI KODA ⟩ Kultuur aitab tänaseid õudusi mõtestada

Arutlevad Märt-Matis Lill, Jaak Visnap ja Ia Remmel
Eesti Kultuuri Koda
Kultuur aitab tänaseid õudusi mõtestada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Märt-Matis Lill.
Märt-Matis Lill. Foto: Tairo Lutter

Kultuuri Koja hooaja viimases saates kutsus ajakirja Muusika peatoimetaja Ia Remmel külla helilooja Märt-Matis Lille ja kunstnik Jaak Visnapi, et arutada, kuidas mõjutavad murrangulised ajad loomingulisust. Kas sõda sunnib Eesti kunstimaailma projektipõhisest lähenemisest välja tulema ning kultuurikaardi kõlama panema? Kuidas paistis Venemaa agressioon Ukrainas silma Veneetsia kultuuribiennaalil?

Lill tõi välja, et ühest küljest on kultuur mõneti abitu, sest brutaalne hävituse jõud on nii palju suurem loomise jõust. Teisalt on inimene mõtestav olend. Peale teist maailmasõda hakkasid inimesed rääkima toimuvale tähenduse andmisest ning seekaudu oludega kohanemisest. Näiteks juudist psühhiaater Viktor Frankl pani kirja oma üleelamised Auschwitzi koonduslaagris raamatus «...ja siiski tahta elada», mis keskendubki piinarikastes oludes elule tähenduse andmisele.

«Need, kes lõpuks Auschwitzis ellu jäid, olid need, kes suutsid olukorda kuidagi enda jaoks mõtestada. Süüa oli sama vähe kõikidel, näljas ja absoluutse eksistentsi vaakumise piiril olid paljud, aga ellujäämise mõttes võitsid – see on küll halb sõna – need, kellel oli kultuuriline pagas, mis neid toetas. Siin tulebki kultuur tugevalt mängu, sest kultuur pakub võimsat vahendit mõtestamaks õudusi, mis meid ka praegusel hetkel ümbritsevad,» selgitas Lill oma vaadet. Ta tõi esile ka kergema kaaluga näite: Ukraina võit Eurovisionil on oluline sümbol, mis andis palju Ukraina eest võitlejale Mariupolis ja mujal. «Siin tuleb kultuuri jõud selgelt välja,» võttis ta kokku.

Jaak Visnap näitusel "Vabadus 21. sajandil" ERMis.
Jaak Visnap näitusel "Vabadus 21. sajandil" ERMis. Foto: Sille Annuk

Visnap meenutas, et 2018. aastal kunstikogu «Vabadus 21. sajandil» esitledes mõtlesid nii mõnedki, milleks rääkida vabadusest – see on ju nii iseenesestmõistetav. Nüüd avatakse sama näitus 5. juulil Pariisi Eesti saatkonnas, mille raames korraldatakse ka poliit-kultuuriline debatt «Mis on vabaduse hind?». Arutletakse ka selle üle, kuidas vaba Eesti abil kultuuri- ja majandusruumi hoida.

«Need on küsimused, mida mina tõstataks kunstiväljal. Kunsti peale saab ehitada diplomaatiat, äri, kultuuri ja veel teemasid. Väikeriigina pole me seda kunagi ära kasutanud, sest me arvame, et me oleme nii väike kultuur ja meie kunst ei jõuagi maailma püünele,» sõnas Visnap ning tunnustas, et Pariisi, Berliini ja Londoni saatkonna koostöös organiseeritud näituse ja debattide abil ongi võimalik maailmas vabaduse ja kultuuri trummi taguda.

Märksõnad
Tagasi üles